Kompostitavad jäätmed tuleb paigutada ja neid hooldada nii, et see ei oleks kahjulik tervisele ega keskkonnale. Eriti tuleb hoolitseda selle eest, et närilised ei pääseks 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale. Jäätmete põletamine Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi.
aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes) Segamise käigus: 1. õhutatakse komposti 2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) 3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid) 4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine KOMPOSTEERIMISE I FAAS PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · 16.päev Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus väheneb, tuleb kompostihunniku kõrgus ja pikkus hoida
Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine Komposteerimise I faas Pikk komposteerumistsükkel Meetodit iseloomustab kõrgel temperatuuril toimuva keemilise lagunemise ärahoidmine ja puhtalt mikrobioloogilise tegevuse soodustamine ning seeläbi kogu vabanenud ammoniaagi sidumine. · (16 päev). Esimene segamine: Vajadusel niisutada. Segada selliselt, et sisemine anaeroobne osa liiguks välisküjele ja välimine osa keskele. Kui materjali maht lagunemise käigus
aiaprahis sisalduda suuremal või vähemal määral puitu, mis ettevalmistuse käigus ka hakitakse, siis võib peale visuaalset toorainete hindamist neid suhteid muuta, eriti puiduhakke osas. Kui segus on lämmastikku liiga palju (ehk C/N suhe on alla 20), siis või tekkida lämmastiku mitte stabiliseerimine ning liigne ammoniaak ja ebameeldiv lõhn. Kui aga süsinikku on liiga palju (C/N üle 40), ei ole mikroorganismidel lämmastikku piisavalt, et kasvada ja komposteerumine aeglustub. Peale segus sisalduvate ainete suhte paikapanekut tuleb segus olevate osakeste suurus paika panna. Seda reguleerime materjalid ühtlase purustamisega, kasutades sõelkopp-purustit. Soovitatav osakeste suurus oleks 3mm kuni 5 cm. Sõelkopp-purustiga võimalik osakeste suurus 40-60 mm. Tuleb arvestada, et mida väiksemad osakesed, seda kiirem kompostimise protsess aga samas võivad liiga pisikesed osakesed põhjustada segu halva õhustatuse.
materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad toimida. · Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab bioloogilist aktiivsust aine mahuühiku kohta ning seega tõstab ka orgaanilise aine lagunemise kiirust. · Kiirusega kaasneb suurem hapnikuvajadus · Väiksemad osakesedpõhjustavad kompostitava materjali suurema tiheduse, mis võib takistada hapniku juurdepääsu ja tekitada anaeroobsete tingimusi Hapnikusisalduse tähtsus: · Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. · Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. · Kuna aga anaeroobsed organismid toimivad vähem efektiivselt, siis aeglustub tunduvalt ka aine lagunemine ning kaasneb ebameeldiva lõhnaga gaaside, nagu metaan, ammoonium ja vesiniksulfiidid, teke ja eraldumine.
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18 3 Piisav osakeste suurus Hapnikusisalduse tähtsus Mida väiksemad osakesed, seda suurem on Komposteerumine on aeroobne protsess, on piisav hapnikusisaldus kompostitavas materjalis hädavajalik. mikroobide tegevuseks avatud pind materjali ruumala kohta, kus bioloogilised protsessid saavad Hapnikuvaegus põhjustab aeroobsete mikroorganismide toimida. hävimist, kasvama hakkavad anaeroobsed organismidega. Materjali eelnev mehaaniline purustamine tõstab
turvast ja vedelsõnnikut (läga) Rabaturvas Kõrge lagunemisastmega turbad on kasutatavad ilma kompostimata; vähelagunenud turbad sobivad vaid valitud kultuuride kasvatamiseks. 57 Komposteerumise olemus Komposteerumine on bioloogiline protsess, mille käigus toimub orgaanilise aine lagundamine mitmesuguste mikroorganismide poolt. Et mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks hapnikku, on vaja, et kompost oleks piisavalt õhustatud. Lisaks on vaja niiskust ning piisavat soojusisolatsioonikihti. Komposteerumise lõpptulemuseks on süsihappegaas (CO 2), vesi, anorgaanilisi soolasid sisaldavad ained ning suhteliselt püsiva koostisega huumus. Lisaks vabaneb komposteerumise käigus ka
annaabi.ee 
