6. Suured arusaamatused 4. Töötajate motivatsiooni ning töörahulolu languse põhjus. Töötajate puhul saab käsitleda probleemide otsimist läbi Herzbergi kahe-teguri teooria. Herzbergi kahe faktori teooria Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega, sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga (nt 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba vms). Selgitamaks välja rahulolu ja rahulolematuse põhjusi, küsitles F.Herzberg inimesi kahel juhul: kui nad olid oma tööga rahul ja kui nad ei olnud oma tööga üldse rahul. Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: 1
samaks. Juhtimissituatsioonide uuring asutuses -6- HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega, sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga (nt 4 päeva tööl ja 3 päeva vaba vms). Selgitamaks välja rahulolu ja rahulolematuse põhjusi, küsitles F.Herzberg inimesi kahel juhul: kui nad olid oma tööga rahul ja kui nad ei olnud oma tööga üldse rahul. Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik
Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue. Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles: Tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui na don omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Täielikus õigusnormi nähtub, et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik
On märgatav, et eelistatakse tuttavaid teistele töötajatele, kuna eelnevalt tegi samat tööd Tarmo, mis annab talle eelise valida töid mida inimesed teevad ning soosib kergemad tööd sõpradele. Juhataks Tarmo ei sobi sellepärast, et tema juhatajaks valimisel ei olnud mingit kriteeriumeid ning tema jagab tööhulka samamoodi töötajate vahel. Herzbergi kahe faktori teooria Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega (töötajakeskne juht), sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga. Vähemoluline ei ole töötajate kaasatus aruteludesse ja koosolekutest osalemine. Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus".
Tööandjad otsivad siia suhteliselt odavat tööjõudu ● Isikuteenused (in-person service) - need mis on seotud kliendiga (nt juuksur, arst, müügitöö); kellel on töö kliendiga. Läheb hästi siis, kui klient on jõukas; seega läheb neil ettevõtetel paremini, mis on parema majandusega riikides. ● Sümboolne-analüütilised teenused (symbolic-analytic service) - nõuavad rohkem kompententse (ajakirjanikud, muusikud, nõuandjad, kunstnikud jne), kelle töö tegemise asukoht ei pruugi olla alati samas kohas (nt IT spetsialist - ma ei pea olema otseselt kliendi juures koodi kirjutama). See grupp saab majnduse õitsengust kõige rohkem kasu, sest nad ise toodavad ka kõige rohkem. Tuleviku stsenaariumid: ● Nulltulemusega natsionalism (zero-sum nationalism) - (siin on seltskond kellelt oodatakse kõige vähem, kompentents on väike)
Probleem mõjutab kõiki kolme osakonda. 7 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 3. HERZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA Kuna inimesed veedavad suure osa ajast tööl, siis on oluline, et neile töö meeldiks, milleks on vaja töö sisu ja suhteid. Inimese suhtumist töösse iseloomustatakse sõnadega ,,rahulolu" ja ,,rahulolematus". Uuringud näitavad, et töökeskkonna meeldivus on seotud kompententse juhtimisega (töötajakeskne juht), sobivate kaastöötajatega, sobiva staatusega, heade töötingimustega, paindliku tööajaga, tihendatud töönädalaga. Vähemoluline ei ole töötajate kaasatus aruteludesse ja koosolekutest osalemine. 8 JUHTIMISSITUATSIOONI ANALÜÜS 4. ETTEPANEKUTE TEGEMINE JA LAHENDUSED Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks
SÕJA TEGEVUS ÕIGLANE SÕDA EBAÕIGLANE SÕDA Enesekaitse sõda ning võitlus Teiste rahvaste alistamine ja vabaduse ja demokraatia eest nenede varade hõivamine Õiglase sõja põhimõtted: Õiglane sõjapidamise põhjus Sõda peab aitama õiglase tulemuse saavutamiseks Proportsioonaalne reaktsioon vaenlase õigusrikkumisele Sõja välja kuulutamine kompententse võimuorgani poolt Tuleb kasutada kui viimse abinõuna Pilet 12 1. Kohtuvõim. Prokuratuur. Õiguskantsler. Ombudsman. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Maa- ja halduskohus (tsiviil- ja kriminaalasju) Ringkonnakohus (I astme otsuse apellatsioon, kus otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks) Riigikohus (II astme otsuse kassatsioon, kus kas otsus muudetakse, jäetakse samaks või tühistatakse ja saadetakse tagasi II astme
Õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel eksisteerib tihe seos. Jurisprudents on normi keelest arusaamise teadus. 8.2 ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS Õiguse rakendamine on üks õiguse realiseerimise viisist. Ühine õigusest kinnipidamise ja kasutamisega on see, et realiseerimise aluseks on samuti õigusnormidest tulenev nõue. Põhiline erinevus on aga see, et õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik. See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti-kompententse riigiorgani- vastavat tegevust. Õiguse rakendamist kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles: Tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui na don omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Täielikus õigusnormi nähtub, et kui T(abstraktne faktiline koosseis), siis R(õiguslik