seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest
karistuse näol. Repressiivpoliitikat teostas KGB. SUHTED SOTSIALISMILEERIGA. Kui 1950. aastate algul kuulus sotsialismileeri 13 riiki, siis 1960. aastate algul liitus leeriga ka Kuuba. Moskva võis kinnitada, et sotsialism oli jõudnud juba Ameerika mandrile. Samal ajal hakkasid halvenema NSV Liidu suhted Hiina Rahvavabariigiga. Hiina KP juhti Mao Zedongi oli ärritanud Hrustsovi kriitika Stalini isikukultuse aadressil, kus hoiatati teisigi komparteisid sellise diktatuuri eest. Mao nägi selles vihjet enda aadressil ja HKP-le. Ka arvas Mao, et peale Stalini surma pidanuks juhtroll rahvusvahelises kommunistlikus liikumises minema Pekingi kätte. Algul püüti suhete halvenemist avalikkuse eest varjata, kuid 1960. aastate lõpul ilmnes see juba avalikult ning 1969. a. jõuti koguni tulevahetuseni Ussuuri jõel. See oli esimene relvakonflikt sotsialistlike riikide vahel. Ida-Euroopa sotsialismimaadest säilitas
c) Vilniuse kriis Leedu ja Poola vahel (poolakad hõivasid Vilniuse linna) d) Ruhri kriis 1923 I. Prantsusmaa koos Belgiaga hõivas Ruhri, aga pidid lõpuks väed välja viima. 5) Vene küsimus a) Nõukogude Venemaa poliitiliseks loosungiks oli ülemaailmne revolutsioon II. enamlikud võimuhaaramise katsed Saksamaal, Ungaris ja Eestis III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL 1. 1929-33 ülemaailmne majanduskriis 2. hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas
enda poolt okupeeritud maades sotsialistlikku süsteemi. Viimaseks tilgaks saigi NSV Liidu tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel. NSV Liit kasutas oma okupatsioonivägede kohalolekut ning hakkas sealsetes riikides võimupositsioonidele panema kohalikke kommuniste. Okupeeritud maades moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja likvideeritud demokraatia ning hakati sotsialistliku majandussüsteemi juurutama. Ka Läänes rahastas Nõukogude Liit sealseid tegutsevaid komparteisid ning venitas Iraanist vägede väljaviimisega. Endistele liitlastele sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi oma lubadusi täita, mida ta lubas neile sõja ajal. Esialgu ei räägitud omavahelistest eriarvamustest avalikkuses, vaid hoiti seda saladuses. Kuid juba 1946.aastal deklareerisid mõlemad pooled avalikult erimeelsuse olemasolu. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne milles ta teavitas, et ülemaailmse kapitalismi edasiareng
Vene tundis ennast kaotajana; kõik tundsid ennast kaotajatena 1922 saksa ja vene sõlmisid liidulepingu Genova konverents – tuldi kokku, et arutada mis edasi; saksat ja venet ei oodatud sinna;saksa ja vene jalutasid minema, sest tundsid et neid tõrjuti -> läksid Rapallosse ja tegid seal Rapallo lepingu Äärmusliikumised 1919 Komintern – venelased moodustasid; komparteisid ühendav. 1.12.24 – detsembrimäss, riigipöördekatse eestis 1922 fašism Itaalias B. Mussolini 1925 Locarno Reini pakt Briandi-Kelloggi pakt – kohustati loobuma sõjast, et ei tohi enam sõdu tulla Ülemaailmne majanduskriis (1929-33) Põllumaj tähtsaim – variseb kokku – ületoodang 29.10.29 NY börsil puhkeb paanika; mõne päevaga kaotati oma vara; pangandus variseb kokku; pankrotid
23. aug 1989 – Balti kett Eestis tekkis kodanike komiteede liikumine, asus registreerima 1940. a okupeeritud ja juriidiliselt edasi kestva EV kodanikke ja valmistama ette nende esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist 46. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Brežnevi doktriini lõpp: uus pol pidi andma suurema vabaduse Kesk- ja Ida-Eur-le Moskva asus mõjutama kohalikke komparteisid, et asendaksid vanameelsed juhid noorematega, kes pidanuks kom doktriini mainet tõstma satelliitriikide parteijuhid polnud perestroikast vaimustunud Gorbatšov kutsus Kesk- ja Ida-Eur üles muutustele, mis olid NSVL-ski toimunud Gorbatšov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus Brežnevi doktriinist, teatas, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida
elatustase oli madal Kom süsteemi laienemisega kasvas NLi globaalne haare, laevastik sai üle maailma uusi sõjalisi tugikohti Kommunismileeri ülalpidamine muutus NLle üha kurnavamaks, sest pidi endast sõltuvaid riike ülal pidama Probleeme tekitasid omavahelised suhted (Hiina VS Vietnam 1979) Üleilmse kommunistliku liikumise tugisambaks jäi NLKP, mille kongresside said kokku komparteid üle maailma Komparteisid kasutati laialdaselt NLi välispoliitliste eesmärkide saavutamiseks Pärast Stalini kuritegude paljastamise ning hukkamõistmist hakkas Euroopa kommunistlik liikumine ühtsust kaotama NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968 16 Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas
annaabi.ee 
