mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h 1970 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja AUTODE_AJALUGU https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4 http://www.fordtaunus.net/?action=ajalugu&act=ford http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.h Kasutatud kirjandus Tänan kuulamast!
50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Tänapäeva autod on juba palju keerulisemad ja palju suurema lisavarustusega, nad on palju turvalisemad kui vanemad autod, kuna liiklusõnnetuste hulk on kasvanud koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti, kuna nafta hakkab maapinnast otsa saama
samas neutraalse värvilahendusega. Populaarsemad kiivrid on keskmisest- või pigem kompaktsemateks. Jalgrattad, sageli hübriidid on muutunud populaarseteks materjale, kaasatakse elektroonikat, peavad seda toetama. ning sõitmine toimus jalgadega lükates
oleme harjunud nägema. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured "gas guzzlerid" ja muud muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Uued autod olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega. Insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja ka palju uusi lisaseadmeid ning abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Aastaarvud · Tsaari-Venemaa jaoks tootis autosid Vene-Balti Vagunitehas, mis asus Riias. Seal valmistati aastatel 1910...1915 451 sõiduautot "Russo-Balt". Need paistsid silma töö korralikkuse, ökonoomsuse , vastupidavuse ja materjalide kõrge kvaliteedi poolest. · 1870- meeterkeere ja standardse mutrivõtme loomine · 1887- J. Dunlop leiutas õhkrehvi. (Algselt poja rattale)
Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadmed. Võrreldes kasvõi eelmise kümnendiga, on seadmed läinud kõvasti väiksemaks. Võtame näiteks nutitelefoni, mis käesoleval ajal on sisuliselt arvuti sinu taskus, millel helistamise funktsioon ei oma enam nii suurt tähtsust ja on pigem lisafunktsioon. Kui sülearvutite levikuga ennustati lauaarvuti populaarsuse hääbumist, siis sama ennustatakse ka sülearvutitele seoses tahvelarvutite pealetungiga. Kuid ometi pole kadunud neist ükski
Referaadis on kirjeldatud erinevaid võimalusi taristu uurimiseks. Taristu uurimine on pidev tegevus ja seepärast on kasulik, et tehnoloogia arenedes töötatakse välja uuringute läbiviimiseks lihtsamad ja täpsemad meetodid. On olemas uurimismeetodid, mis on suunatud ainult ühele kindlale objektile (nähtusele) ning on olemas ka kompaktsemaid lahendusi. Kuigi olemasolevad uurimismeetodid on juba küllaltki täpsed, on need tänu tehnoloogia arengule muutumas veelgi täpsemateks ja kompaktsemateks. Üha enam oleme liikumas suunas, kus üks inimene on suuteline tegema ära mitme inimese töö kiiremini kui see varem võimalik oli. Tänu tehnoloogiale on uuringute läbiviimine ja andmete töötlemine muutumas järjest lihtsamaks ja arusaadavamaks rohkematele inimestele. 18 VIIDATUD ALLIKAD [1] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ,,Teehoiukava aastateks 2014-2020," Tallinn,
Seal leidub nii mikroprotsessoreid, takisteid, kondensaatoreid, dioode ning muudest elektroonika komponentidest[1]. Reeglina on igal autol süüte ja küttesegu juhtimiseks üks juhtplokk, kuid see plokk pole vaid pelgalt nende kahe juhtimiseks. Eelpoolnimetatud seade töötab koos teiste autos olevate süsteemide ja anduritega, moodustades autos keeruka elektroonika ahela. Kuna tehnika areneb ja samuti areneb ka autodesse installeeritav elektroonika, siis on autoajud muutunud järjest kompaktsemateks ja ,,kokkusurutumaks" selles mõttes, et iga väiksemagi süsteemi töö on programmeeritud kõik kokku üheks plokiks. See teeb automootori juhtarvuti hinna üüratult suureks. On olemas väga erinevaid autoajusid. On olemas margipõhised originaalosad, ning rahvakeeli B-varuosad, samuti on olemas ka kagu-Aasia koopiaid. Autoaju puhul ei saa väita seda, et on küll olemas erinevaid tootjaid jne, kuid põhimõte sama. Erinevate autoaju tootjate
annaabi.ee 
