kolme gruppi: 1) Lahtivõetavad kontaktid - mis töö käigus omavahel ei nihku, vaid jäävad kindlalt fikseerituiks (näiteks polt- ja klemmühendused).[2] 2) Kommutatsioonikontaktid - millega toimub vooluahelate kommuteerimine (näiteks kontaktorite, lülitite, releede jms. kontaktid).[2] 3) Liugkontaktid milles üks kontaktdetail libiseb teise suhtes, kusjuures elektriline kontakt säilib (nt reostaatide kontaktid, elektrimasinate kommutaatorite harikontaktid).[2] Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi. Millised aga on need spetsiifilised omadused, mida peaks omama materjal, millest on kontakt valmistatud ning miks on neid omadusi tarvis? 3. Kontaktimaterjal peaks olema järgmiste omadustega: hea elektri- ja soojusjuhtivusega, (oluline, et takistus oleks võimalikult väike)
2 signaali edastuspunkti STP. Selle soovituse eesmärgiks on lihtsustada võrgu struktuuri ja vähendada andmete kohaletoimetamise aega. Kommutaatorid SSP on omavahel ühendatud suure ribalaiusega kanaliga, mida nimetatakse transpordimagistraaliks (InterMachine Trunk, IMT). IMT kaudu antakse põhiandmevoo kõrval edasi ka osaliselt signaaliandmevoogu. Signaali edastuspunktid (sõlmed) STP tagavad juhtimisandmete marsruutimise SS7 võrgus ning edastavad seega sõnumeid SSP kommutaatorite vahel. STP seadmed toimivad juhtimispakettide kommutaatorina. Teenuse juhtimispunkt SCP osutab lõppkasutajatele täiendavaid teenuseid ja realiseeritakse eraldiseisvana. 12 Üheks selliseks teenuseks on abonendinumbrite muutmine. Realiseeritakse programmjuhitavate andmebaaasidena 24.SSP jaotus ja funktsioon 25.Teenindussignaalide edastus
2 signaali edastuspunkti STP. Selle soovituse eesmärgiks on lihtsustada võrgu struktuuri ja vähendada andmete kohaletoimetamise aega. Kommutaatorid SSP on omavahel ühendatud suure ribalaiusega kanaliga, mida nimetatakse transpordimagistraaliks (InterMachine Trunk, IMT). IMT kaudu antakse põhiandmevoo kõrval edasi ka osaliselt signaaliandmevoogu. Signaali edastuspunktid (sõlmed) STP tagavad juhtimisandmete marsruutimise SS7 võrgus ning edastavad seega sõnumeid SSP kommutaatorite vahel. STP seadmed toimivad juhtimispakettide kommutaatorina. Teenuse juhtimispunkt SCP osutab lõppkasutajatele täiendavaid teenuseid ja realiseeritakse eraldiseisvana. 12 Üheks selliseks teenuseks on abonendinumbrite muutmine. Realiseeritakse programmjuhitavate andmebaaasidena 24.SSP jaotus ja funktsioon 25.Teenindussignaalide edastus
tabelit(ideaaljuhul) Moodused masinate grupeerimiseks VLAN-de vahel o kommutaatori pordi alusel o MAC-aadressi alusel kasutatakse harva o võrgukihi aadressi järgi(IP aadressi järgi) praktiliselt ei kasutata o protokolli alusel(IP,IPX,LAT jne) enam praktiliselt ei kasutata VLAN-e sisaldav vituaalne kohvõrk võib koosneda mitmest kommutaatorist kommutaatorite vahelised ühendused võivad kanda mulipleksitult korraga mitut VLAN-i. selleks on VLAN-tagging Standard IEEE 802,1Q defineerib viisi kaadrite märgistamiseks Kaadrite märgistamine Kaadri tüübi välja ette lisatakse 32-bitine väli o 16-bit protocol ID (TPID) 0x8100 o 3-bit prioriteet (PCP) (1 madalaim, 7 kõrgeim) o 1-bit Canonical Format Indicator (CFI) = 0 o 12-bit VLAN ID 1-4094
väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded. Marsruutimine kliendi sideliikluse suunamine lähtepunktist sihtpunktini. Marsruutimise põhiülesanneteks on: 1. Ülesanne info kogumine sidevõrgu oleku ja klientide poolt tekitatud sideliikluse poolt. 2. Ülesanne sobivate ja optimaalsete marsruutide leidmine. 3. Ülesanne liikluse suunamine valitud marsruudile. 31
5 - Token Ring). Jaotatavas · ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator, ühel hetkel tohib eetriaega · kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet. · Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal · pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad · (full duplex). Näiteks POTS (Plain Old Telephone System) on kommuteeritav - kahe · telefoni vahel luuakse ühenduse ajaks kommutaatorite abil sideliin, mida kasutavad · ainult nemad. · Jaotatava sidekanali puhul aga kanalit ei reserveerita. Võib olla · implementeeritud kahel viisil - kas datagrammide edastus - jaama X poolt saadetav · Info jagatakse pakettidesse ja saadetakse mööda võrku mingit moodi kohale (iga · pakett võib kohale jõuda erinevat teed pidi) - või virtuaalne kanal - ühenduse loomisel · tekitatakse A ja B vahele virtuaalne kanal, mida mööda siis kõik saadetavad paketid · liiguvad
kasutatavust. Tuleb kõne alla küllaldese surve ja õlis paiknevate kontaktide puhul. Käsutatakse kontaktisulamites hõbedaga, pallaadiumiga jne. Liugkontaktid moodustavad kommuteerivate kontaktide eriliigi. Nende materjalid peavad olema väikese hõõrdeteguriga ja kulumiskindlad. Kõige otstarbekamaks paariks on osutunud metall-grafiit (süsi). Taoline kontakt esineb näiteks elektrimasinate kontaktrõngaste ja kommutaatorite ning harjade vahel. Kaadmiumpronks on hea elektrijuhtivusega (Cd 0,9%), tema juhtivus on 83... 90% vase juhtivusest s.o. 48... 52 MS/m (p = 0,21... 0,19 Ωmm2/m ). Temast valmistatakse näiteks trollijuhtmeid elektertranspordiks, Enamuses kirjandusallikates eristatakse nelja liiki harju: 1) süsi-grafiitharjad (CK), 2) grafiitharjad (G), 3) elektrografiitharjad (E), milliseid valmistatakse süsiharjadest nende
ühenduvus – võrgu sõlmede arv, mis on vahetus naabruses antud sõlmega, st sõlmede arv, kuhu antud sõlmest jõutakse ühe hüppega; diameeter – maksimaalne sõlmede arv, mida teatis läbib oma teel andmeallikast andmeneelu; keskmine kaugus – võrgu kahe sõlme vahelist keskmist kaugust mõõdetakse linkide arvuga, mis jääb nende kahe sõlme vahele kõige otsesema tee puhul võrgus; võrgu riistvara keerukus – riistvara keerukus on võrdne võrgu kõikide linkide ja kommutaatorite summaga; võrgupoolitus – minimaalne linkide arv (BS), mis tuleb sidevõrgust kõrvaldada, et moodustuks kaks võrdset sümmeetrilist võrgupoolt; laiendatavus – iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil; regulaarsus – iseloomustab, kuivõrd kõrge on korduvuse aste võrgu struktuuris. 43. Sidevõrkudes kasutatavad ruutimise põhiprotokollid. 1. Kanalikommutatsioon //circuit switching//: korral luuakse esmalt side võrgus
kõigi kohtade jaoks korraga. Suure kohtade arvu puhul muutub skeem aga sedavõrd keeruliseks, et rööpülekandega summaatori ehitamine osutub ebaotstarbekaks. Seepärast rakendatakse rööpülekande põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Vastavaid summaatoreid nimetatakse rühmaülekandega summaatoriteks. 1.3.5. Kommutaatorid Kommutaatorid jagunevad multipleksoriteks ja demultipleksoriteks. Nende tööpõhimõtte paremaks mõistmiseks on joonisel 1.16 näidatud kommutaatorite kontaktaseskeemid. Multipleksoril on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Öeldu põhjal võime võtta k = h ning seos (26.28) omandab lõpliku kuju h F^G^ - G^ F^ = F^ , G^ . i { } Kui tähistame kanoonilised koordinaadid qi ja neile vastavad impulsid pi ga, siis {pi , q k } = ik , millest saame otsekohe arvutada kommutaatorite väärtused h p^ i q^ k - q^ k p^ i = ik . (26.29) i Tavaliselt tähistatakse kommutaator sümboliga [,] või [,]- , s o [ ] F^ G^ - G^ F^ F^ , G^ Operaatorite kommutaatorid rahuldavad samuti seoseid (26
Keskmine kaugus //average distance// - võrgu kahe sõlme vahelist keskmist kaugust mõõdetakse linkide arvuga, mis jääb nende kahe sõlme vahele kõige otsesema tee puhul võrgus. Kaugus kahe sõlme vahel määratakse hüpete arvuga, mida teatisel tuleb sooritada liikumisel otseteel sidevõrguvõrguühest sõlmest teise. Võrgu riistvara keerukus //hardware complexity// - riistvara keerukus on võrdne võrgu kõigi linkide ja kommutaatorite summaga. Võrgupoolitus //bisection// - minimaalne linkide arv (BS), mis tuleb sidevõrgust kõrvaldada, et moodustuks kaks võrdset sümmeetrilist võrgupoolt. Kõrvaldatud linkidearv iseloomustab võrgupoolituse laiust (BWD)//bisection width//. Laiendatavus //place modularity// - iseloomustab seda, kuivõrd kerge on olemasoleva võrgu struktuuri laiendada täiendavate moodulite abil.
Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades jõuavad kõik teda läbivad paketid kõigi temaga ühendatud arvutiteni, mis tähendab nii tur- variski (saab sama jaoturi küljes olevate arvutite liiklust pealt kuulata) kui ka vähendab võr- gu jõudlust (kuivõrd iga jaoturiga ühendatud arvuti tegelikult ei vaja teiste pakette). Kommutaator (switch) sarnaneb jaoturile, ent suunab
annaabi.ee 
