2 2. Kuidas alalisvoolumootor töötab? Alalisvoolumootoreid on tegelikult mitmeid erinevaid tüüpe sõltuvalt nende võimsusest. Siin kohal käsitleme ainult pisikesi nn. Mikromootoreid. Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda
terasikke (ehk staatori) külge, mis on ühtlasi ka masina kere ja, nagu öeldud, magnetahela osa. Harilikult nimetatakse elektrimasina osa, milles luuakse magnetväli, induktoriks. Induktori magnetväljas liiguvadki vooluga juhtmed. Vooluga juhtmeteks on mähis, mis paikneb rootori soontes. Alalisvoolumootori osa, mis koosneb vooluga 2 juhtmetest ja voolu suunda muutvast kommutaatorist, nimetatakse ankruks. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järel muuta mähises voolu suunda. Mootori rootoris tekitatakse püsimagnetergutusega veel teinegi magnetvoog -- ergutusvoog, mis magnetahela kaudu seondub staatorimähise magnetvooga. Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa ehk staatorivälja N-poolused tõmbuvad rootori S-poolustega ja vastupidi, ning rootor hakkab pöörlema staatori magnetvälja kiirusel.
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, j6uülekande
tabelit(ideaaljuhul) Moodused masinate grupeerimiseks VLAN-de vahel o kommutaatori pordi alusel o MAC-aadressi alusel kasutatakse harva o võrgukihi aadressi järgi(IP aadressi järgi) praktiliselt ei kasutata o protokolli alusel(IP,IPX,LAT jne) enam praktiliselt ei kasutata VLAN-e sisaldav vituaalne kohvõrk võib koosneda mitmest kommutaatorist kommutaatorite vahelised ühendused võivad kanda mulipleksitult korraga mitut VLAN-i. selleks on VLAN-tagging Standard IEEE 802,1Q defineerib viisi kaadrite märgistamiseks Kaadrite märgistamine Kaadri tüübi välja ette lisatakse 32-bitine väli o 16-bit protocol ID (TPID) 0x8100 o 3-bit prioriteet (PCP) (1 madalaim, 7 kõrgeim) o 1-bit Canonical Format Indicator (CFI) = 0 o 12-bit VLAN ID 1-4094
suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Ehitus: Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Võimsused 3-faasilistes süsteemides Võimsused ühefaasilises vahelduvvooluringis Aktiivvõimsus – P=U*I*cosφ, W Võimsus, mis muundab elektrienergia soojuslikuks, mehaaniliseks, valguslikuks, keemiliseks energiaks. Reaktiivvõimsus – Q=U*I*sinφ, var Võimsus, mis pendeldab toiteallika ja tarbija vahel. Koormab liine, toiteallikat. Temast kasu ei saa. Näivvõimsus – S=U*I, V*A
Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus. Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu. Kommutaatormootor koosneb staatorist, staatori mähistest ja kahest harjahoidjast koos grafiitharjadega. Staatori sees pöörleb rootor, mis toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Rootor koosneb mähistest, jahutusventilaatorist ja kommutaatorist. Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori. Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes. Kui laseme magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivoolu, hakkab see liikuma. Juhtmes tekib elektromagnetjõud. Kommutaatormootoril on juhtmeteks rootori mähise keerud. Juhtides harjade kaudu
seepärast indutseeritakse ankrumähises vahelduv elektromotoorjõud. 3.Alalisvoolumasinate ehitus ja konstruktsioon Alalisvoolu masin koosneb paigalseisvast staatorist ja pöörlevast ankrust, mis on lahutatud teineteisest õhupiluga.Staator koosneb kerest, mille sisepinna külge on kinnitatud mähistega pea ja abipoolused. Peapooluste ülesanne on põhimagnetvoo tekitamine, abipooluste oma aga kommutatsiooni parandamine. Alalisvoolu masina ankur koosneb võllist, südamikust, mähistest ja kommutaatorist. Võlli otsad asetsevad laagrites, mis on paigutatud laagrikilpidesse. Parema jahutuse otstarbeks on enamikul masinaist ventilaatoriketas. Alalisvoolumasina kere on magnetpooluste ja laagrikilpide kinnitamiseks. Peale selle on kere magnetjuhiks, sest selle kaudu sulgub masina põhimagnetvoog. Sellepärast valmistatakse kere terasest. Alalisvoolumasinal moodustatakse magnetväli endaergutusmähise magneetumisega.
kasutajanime ja parooli, mida verifitseeritakse eraldi serveris. 802.1X spetsifikatsioonis on seega kolm osalist: paluja (klient), autentija (kommutaator või pääsupunkt) ja autentimisserver Gigabit - gigabitt-Ethernet Ethernet'i võrk andmekiirusega kuni 1 Gbit/s, mida kasutatakse enamasti võrgumagistraalides. Esimene gigabitt- Etherneti IEEE standard 802.3z (1997) defineerib optilise multimoodkiu kasutamise ning kirjeldab täisdupleksedastust kommutaatorist lõppjaamani või teise kommutaatorini ja pooldupleksedastust CSMA/CD abil ühiskasutusega keskkonnas. IEEE 802.3ab (1000Base-T) (1999) kirjeldab, kuidas gigabitt-Ethernet töötab üle 5. kategooria vaskkaabli, mis võimaldab GigE seadmeid hõlpsasti installeerida 100BaseT võrkudes ilma kaableid välja vahetamata. Maksimaalne sõlmedevaheline kaugus sellistes võrkudes sõltuvalt transiiveri tüübist ja kasutatavast kaablist 802.1Q: IEEE 802
Võrreldes pingevahelditega on vooluvaheldite osatähtsus väiksem, sest vajadusel saab ka pingevaheldit voolu tagasiside kasutamisega kohaldada vooluallikana. Tavatüritoridega vaheldite puhul omasid vooluvaheldid pingevaheldite ees mõningaid eeliseid türistoride lihtsama kommutatsiooni tõttu. Tänapäeval, seoses hästi juhitavate IGBT transistoride kasutamisega, on need eelised minetanud oma tähtsuse. Resonantsvaheldid koosnevad kommutaatorist ja LC võnkrringist, mille väljundist saadakse koormuse vahelduvpinge. Pooljuhtlüliteid kommuteeritakse nii, et LC-võnkering töötaks resonants läheduses, s.t. võnkeringi omavõnkesagedus on lähedane pooljuhtide kommutatsioonisagedusele. Türistorlülitite puhul on võimalik saavutada olukord kus türistorid sulguvad väljundpinge mõjul loomuliku kommutatsiooniga nii nagu võrguga sünkroniseeritud muundurites. Erinevalt viimastest on aga resonantsvaheldite väljundpinge
mähistes. Käiviti koosneb kolmest osast: · elektrimootor, millele võib olla lisatud ka pöörlemissagedust vähendav ja pöördemomenti suurendav ülekanne; · sidurdusmehhanism; · lülitusmehhanism, millele on mõnikord lisatud veel juhtrelee. Käiviti põhiosad on: 1. Kere 2. Pooluskingad 3. Ergutusmähis 4. Ankur ehk rootor Rootor koosneb: · Südamikust · Mähisest · Kollektorist ehk kommutaatorist 5. Otsakaaned 6. Harjad 7. Lülitushoovastik 8. Lüliti 9. Ajammehhanism Ajammehhanism koosneb: · Puksist · Vedrust · Vabajooksusidurist · Hammasrattast Vabakäigusiduri põhiosadeks on: 1. Rumm, mis on nihutatav käiviti võlli nuutidel 2. Välisvõru, mis on jäigalt ühendatud käiviti hammasrattaga. Välisvõrul on kiilukujulised süvendid. 3. Rullid ja vedrud, mille abil toimub rummu ja välisvõru ühendamine ühiseks tervikuks
Voolu iseloomu järgi tuntakse alalis- ja vahelduvvoolu- süvend), kahetaktiliste mootorite generaatorid (F-36 r generaatoreid. M7 jt.) aga kuue poolusega. Mähise üks ots on ühendatud Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori. Ankrumähiste suhtes on ning kommutaatorist koos harjadega (joon. 38 ja 39). ergutusmähised lülitatud rööbiti, s. t. tegemist on haru- P o o l u s k i n g a d koos nendele asetatud e r g u t u s voolugeneraatoriga. -DI ä h i s e poolidega on elektromagnetid, mis kere külge Ankur koosneb trumlist ja selle uuretesse paigutatud kinnitatuna moodustavad generaatori magnet süsteemi. ankrumähisest, milles ankru pöörlemisel indutseeritakse Kodumaiste neljataktiliste mootorite generaatorid (r-4l4 r
annaabi.ee 
