Kui on täidetud transformatsioonivalemis toodud tingimused, võib rääkida mitte lihtsalt käitumisjuhise N siduvusest, vaid käitumisjuhisest kui kehtiva õiguse allikast. Pole identne, kas käitumisjuhis on õiguse allikas või tuleb teda õiguse seisukohast täita. Lisaks õiguse allikatele on ka interpreteerimise ja argumenteerimise tulemusena kujunenud normid õiguse seisukohalt täitmiseks kohustuslikud. III-3. Kommunitarism kui põhiSest arusaamise teooria Kommunitarismi doktriini kohaselt Õe teooria eesmärk on Õe adekvaatse tunnetuse saavutamine, üks võimalus selleks on pöördumine doktriinide poole. Eriti kasulik on selline lähenemine PõhiSe lahtimõtestamisel, kuna siin on paljudel juhtudel tegemist printsiip-normidega. Kommunitarism on üks sotsiaalsetest teooriatest, mis taaselustus USA-s paar aastakümmet tagasi vastukaaluks seal valitsenud individualismile (kapitalism). Kommunitarism asetab
Vastuse sellele küsimusele annab minu arustjärgnev väljavõte: ,,Kriitilise õigusõpetuse pooldajate sõnul tuleb siin ilmsiks inimestele väga omane enesekaitse mehhanism. Kehtivat süsteemi legitimeerivad väited, mis rõhutavad õiguse ratsionaalsust ja efektiivsust, sisendavad kindlustunnet- need aitavad ebameeldivat vältida ja kohutava reaalsuse ees silmad kinni pigistada" (P. Jõgi 1997, lk 98). Viimaste aastakümnete uuemaid suundasid õiguses on kommunitarismi õiglusteooria. Kas inimestes on viimaks ärkamas revolutsiooniline teadvus? Aina rohkem räägitakse õiglusest ja eetikast. Kutsestandardites on eetika sisse toodud kui tähtis element töötegemise väärtuste juures. Iseenesest kõlab sotsialismi tees ju igati õiglaselt: ,,Sotsialism- ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel (T. Strenze loenguslaidid ,,Sotsioloogia ajalugu- tänapäeva sotsioloogia teooria")
tähendus laiem. Multi Level Approach’ist lähtuvalt kuulub juriidiline meetodiõpetus level 3 tasandil praktilise jurisprudentsi järel järgmise tasandina õiguspraktikast õiguse tunnetusvahendite hulka. 3. Kommunitarism kui põhiseadusest arusaamise teooria Allikas: konspekt ja Naritsa artikkel Juridica 10, 1999 NB! Kommunitarism räägib ühtekuuluvusest, kuulumisest ühiskonda ja vastandub kapitalismile, kus igaüks võitleb iseenda eest (nindividualism). Esiplaanil kommunitarismi jaoks ei ole isiku vabadus ühiskonnast (negatiivne vabadus) vaid isiku ühtsus ühiskonnaga ehk ühtsete eksisteeruimisvormide vabadus. Individualism peegeldub ka õiguses. Aga isegi kapitalismis on alati midagi, mis inimesi ühendab. N Euroopa väärtused – midagi, mis inimesi ühendab. Kommunitarism on vaid üks põhiseadusest arusaamise teooria, on ka teisi. Jaguneb: 1. Konservatiivne kommunitarism 2. Universaalne kommunitarism 3. Liberaalne kommunitarism
Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont. On pigem kriitiline meile pärandatud eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (nt perekond, EL jne). Indiviidi vastutuse tase on lähihorisondi puhul suurem - lähedaste ja oma kaasmaalaste eest ollakse nõus rohkem vastutama kui võõraste eest. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria:
riiklikus, suprariiklikus jms plaanis. Nendes kõigis ühiskonnastumise vormides on potentsiaali, kujundamaks ühelt poolt täisväärtuslikku elu ja teiselt poolt adekvaatset arusaamist riiklikult organiseeritud ühiskonnast. Ülalkirjeldatud nn kommunitaristlikust vaatenurgast eelistatum tundub olevat selle liberaalne suund, mille abil saab kujundada pildi inimesest, mille aluseks on esmajoones moraalsed tõekspidamised. Ennekõike liberaalse kommunitarismi abil saab kujundada inimesepildi, mis põhineb moraalsetel tõekspidamistel ning kehtib ka õiguslikus valdkonnas. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on tänapäeval seotud kolme tendentsiga: Euroopa Liiduga ühinemise protsessi, rahvusvahelise õiguse rolli kasvu ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Tõsi, hetkel pole päris selge, millal ja millises ulatuses ületab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvuslikke identiteete
Kommunitaarsusega kaasneb sageli konservatiivsus. Riik peab püüdma säilitada traditsioone. *Walzeri õigluse sfäärid. Erinevaid inimtegevuse sfääre juhitakse erinevate õiglusprintsiipide alusel: - tervis - vajaduse järgi - raha – teenete järgi - ametid – võimete järgi - kõrgem haridus – talendi järgi Õiglus seisneb 1)igale sfäärile omase printsiibi järgimises, 2)sfääridevahelise piiri hoidmises Kommunitarismi kriitikat: - Sfääri ja kultuuri identsus. Kuidas tuvastada erinevaid sfääre ja kultuure? Mis on nende kriteerium? Walzer vastu: see on vale küsimus, sest universaalse kogukonna/kultuuri mõiste on müüt. - Printsiipide vaieldavus – Dworkin: sfäärid ja printsiibid pole ette antud, neid on raske tuvastada. Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. - Kultuuride suletus – Walzer propageerib kultuuride suletust. Kuidas suhtuda naiste
3, KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Kommunitarismi kriitika 1. Sfääri ja kultuuri identsus: Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame? Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3
186. KOMMUNITARISM Michael Walzer, Michael Sandel, Charles Taylor Oluline tunnus: universaalsete õiglusprintsiipide kriitika i. Printsiipide otsing näitab, et puuduvad üllamad sotsiaalseid väärtused (solidaarsus, hoolivus, heasoovlikkus), mille olemasolul pole tarvis nõuda õigusi või rõhutada kohustusi. ii. Universaalsed õiglusprintsiibid on müüt! Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum, mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad oma elu korraldama. Kommunitarismi kriitikat 1. Sfääri ja kultuuri identsus: Kuidas me erinevaid kultuure (kogukondi, kommuune) ja sfääre tuvastame? Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3
annaabi.ee 
