Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39 rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. 3.EESTIMAA KOMMUNISTLIKU PARTEI LIIKMETE ARV AASTATEL 1953-1981. 1. Kuidas iseloomustavad need andmed eestlaste kommunistlikkusse parteisse suhtumise muutumist? Miks sellised muutused toimusid? - Üha enam eestlasi hakkas partei liikmeks. Sest enamus eestlasi olid töölisrahvas ja kommunistlik partei seisis nende õiguste eest. 2. Kelle osatähtsus kommunistide hulgas muutus ajavahemikus 1951-1981 kõige rohkem? - Tööliste osakaal suurenes ja teenistujate osa vähenes. Millest võis see olla tingitud? -Sest vasakpoolsete ideoloogia oli võidelda palgatööliste õiguste ja edumeelsete
Pulizer 1955, 1963 Looming: ,,Hälin ja raev" ,,Kui ma olin suremas" ,,Augusti valgus" ,,Mine tagasi, Mooses" ,,Linn" ,,Põuane september" ,,Yoknapatawpha vana aeg" ,,Yoknapatawpha uus aeg"- mõtles selle maa ise välja. Albert Camus ( 1913-1960 ) Sündis 7 nov 1913 4 jaanuar 1960. I Aafrikas sündinud Nobeli laureaat. Kõige nooremalt surnud Nobeli laureaat. Raske lapsepõlv, õppis ülikoolis filosoofiat.1934 astus kommunistlikkusse parteisse, aasta hiljem astus välja. Asutas oma töölisteatri. Võttis osa vastupanu liikumisest. Moto: mässan, järelikult elan. 1957 sai Nobeli. Tuntuimad romaanid: ,,Katk," ,,Võõras," ,,Langus," ,,Caligula," ,,Sisyphose müüt" Gabriel Garcia Marquez Sündis 6 märts 1928 elab siiani. Kolumbia kirjanik. Aracatacas sündinud. Õppis Bogota ülikoolis. Töötas ajakirjanikuna. Sai tänu sellele reisida väga palju. 1999 diagnoositi tal lümfivähk
olid olnud - jõuministeeriumid kommunistide kätte (siseministri ametikoht, julgeolekuorganid) poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma - kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised - valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks - sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks Ainsana ei õnnestunud taolist skeemi teostada Tsehhoslovakkias: ebaõnnestus vasakparteide koondamine üheks nimekirjaks, mistõttu ei saanud kommunistid ka parlamenti oma kontrolli alla. Seatõttu haarasidki kommunistid Prahas võimu 1948.a. riigipöördega. 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi
Maalikunst nõukogude Eestis (1960-1980) 1960.a. oli kanda kinnitanud nõukogude ideoloogia. Kõrgkooli oli lõpetanud kunstnike põlvkond, kelle haridustee jäi täielikult nõukogude perioodi. Nende suhe ümbritsevasse maailma oli hoopis teistsugune kui vahetult sõja ja küüditamised üleelanud inimestel. Side välismaailmaga peaaegu puudus. Väga üksikud ja lühiajalised välisreisid võimaldati väga usaldusväärsetele kunstnikele. Selleks pidi aga kuuluma ENSV Kommunistlikkusse Parteisse. Seda hinnatavamad olid üksikud väliskunsti näitused, mis toimusid Moskvas. Maalikunstis jõudis Eestisse nn. karm stiil, mis vastandub impressionismile. Eelistati suuri erksaid pindu, maaliti portreid, natüür morte, maastikumaali. 1960.- ndate maalikunst arenes edasi arvestades modernismi loogikat. 1970.- ndate kunst on nagu näidiskatel, kuhu voolasid kokku erinevad taotlused ja kunstiideoloogiad. Oli
Maalikunst nõukogude Eestis (1960-1980) 1960.a. oli kanda kinnitanud nõukogude ideoloogia. Kõrgkooli oli lõpetanud kunstnike põlvkond, kelle haridustee jäi täielikult nõukogude perioodi. Nende suhe ümbritsevasse maailma oli hoopis teistsugune kui vahetult sõja ja küüditamised üleelanud inimestel. Side välismaailmaga peaaegu puudus. Väga üksikud ja lühiajalised välisreisid võimaldati väga usaldusväärsetele kunstnikele. Selleks pidi aga kuuluma ENSV Kommunistlikkusse Parteisse. Seda hinnatavamad olid üksikud väliskunsti näitused, mis toimusid Moskvas. Maalikunstis jõudis Eestisse nn. karm stiil, mis vastandub impressionismile. Eelistati suuri erksaid pindu, maaliti portreid, natüür morte, maastikumaali. 1960.- ndate maalikunst arenes edasi arvestades modernismi loogikat. 1970.- ndate kunst on nagu näidiskatel, kuhu voolasid kokku erinevad taotlused ja kunstiideoloogiad. Oli
poliitiliselt ebasoovitavad isikud hakkavad kaduma kollaborantide omandi konfiskeerimine, edasi minnakse suurmaavalduse kallale - natsionaliseerimised valimiste läbiviimiseks koondatakse kõik töölisparteid ühte nimekirja, kes liituda ei soovi, kuulutatakse fasismimeelseteks sotsiaaldemokraadid sulandatakse kommunistlikkusse parteisse, KP kujuneb juhtparteiks 1. Rahvademokraatiad - Alguses nimetasid sots.maad end rahvademokraatiamaadeks - rahvusliku sotsialismi idee, mis arvestaks antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. 1947-1948 hakkas NSVL surve Ida-Euroopa riikidele tugevnema - alates Zdanovi kõnest komparteide Varssavi nõupidamisel 1947.a. Samal nõupidamisel loodi ka sõja ajal (1943) laialisaadetud Kominterni asemele Kominform
a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. venelased 1 majandusrühm 1 majaomanikud, üüriseaduse kahjulikkus kommunistid tegelikult olid põranda all Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) asutamiskongress ja formaalne iseseisvumine toimus 1920. Samas vastu võetud programmis määrati kindlaks ka lähemad ülesanded, muu hulgas "... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool...". Et võitlus võimu pärast oli kommunistide arvates pidev ja eesmärk selgesti sõnastatud "kodanliku" valitsuse vägivallaga kukutamine, siis ei näinud EKP ka mingit mõtet põranda alt välja tulla. 12 Vabariiki eitavalt suhtudes oli kõrvale jäädud ka Asutava Kogu valimistest 1919
a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. venelased 1 majandusrühm 1 majaomanikud, üüriseaduse kahjulikkus kommunistid tegelikult olid põranda all Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) asutamiskongress ja formaalne iseseisvumine toimus 1920. Samas vastu võetud programmis määrati kindlaks ka lähemad ülesanded, muu hulgas “... proletaarsete hulkade koondamine kommunistlikkusse parteisse, /.../ partei mõju maksmapanemine avalikkudes töölisühingutes, /.../ agitatsioon linnas, maal ja sõjaväes, /.../ riigikogu kõnetool...”. Et võitlus võimu pärast oli kommunistide arvates pidev ja eesmärk selgesti sõnastatud “kodanliku” valitsuse vägivallaga kukutamine, siis ei näinud EKP ka mingit mõtet põranda alt välja tulla. 12 Vabariiki eitavalt suhtudes oli kõrvale jäädud ka Asutava Kogu valimistest 1919
annaabi.ee 
