parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks: Töölisklassil vägivaldsel teel haarata kapitalistidelt poliitiline
pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus, Eesti Omavalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus
rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu. Tuhanded horvaadid sõdisid tema partisanidena. Lõuna-Horvaatias tapeti vastulöögiks Ustasale serbia cetnikutele sadu horvaate ja bosnialased sundisid kõik horvaatidest antifasisitid kommunistideks. Nad liitusid vastukaaluks serbia antifasistidega. Selles horvaadi-bosnia sõjas suri 1 000 000 inimest. Pärast sõda sai Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. Ehkki riigiplaneerimine oli stalinlik, edenes Horvaatias, eriti aga Sloveenias majandus võrreldes lõunapoolsete vabariikikidega jõudsamalt. Nad nõudsid
Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus, Eesti Omavalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. 9. Nõukogude aeg 1944-1991 (2 konstitutsiooni) · 1940 põhiseadus - Kõik võim ENSV-s kuulub linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu. · 1977 põhiseadus - Kogu võim Eesti NSV-s kuulub linna ja maa töörahvale töörahva saadikute nõukogude näol.
Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad vabrikute töölised, Petserimaalt kohale toodud vene rahvusest inimesed, NSVL sissetoodud inimesed, kes tegelesid baaside ehitamistega. Seda meeleavaldust turvasid NSVL soomusautod. J. VaresBarbarus sai uue valitsuse juhiks. Ta polnud veel kommunistliku partei liige. Algas senise võimustruktuuri muutmine (Juuni pööre). Inimesi, kes selles osalesid nimetatakse juuni kommunistideks. Olemasolev RK saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Suurt valikut polnud: ETRL. Teised kõrvaldati. Oli vaid üks kanditaat. Valijaid hirmutati. Toimus ka häälte võltsimine. Saadi kokku 80 liikmeline Riigivolikogu. 21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigist ENSV. Taotleti vastu võtmist NSVL. See muidugi võeti vastu. 6.08.40 võeti vastu liikmeks, Eesti annekteeriti
Hiinast tõmbasid ameeriklaste ja Lõuna-Vietnami poliitikute intriigud Kambodza sõtta mis endaga kaasa tõi punase terrori ja miljoneid inimohvreid. Leegionär ,fAks" kirjutab: PRANTSUSE VÕÕRLEEGIONIS (5) Nüüd tagantjärgi tuleb mul veel meelde üks huvitav episood 1946. aastast. Venelastest leegionäridel olid kaunis head suhted kohalike pärismaalastest elanikega. Seda vist sellepärast, et venelasi (enamasti endisi Vlassovi mehi) peeti kohaliku rahva poolt ikkagi kommunistideks (!) ja seega mõttekaaslasteks. Kuna mul oli paar venelasest sõpra siis kutsuti mindki nendega ühes külla hiinlaste ja viet-namide juurde. Nii saimegi juhuslikult eraisikutelt teada, et üks vene komisjon otsib taga endisi nõukogude kodanikke, nende kodumaale kutsumiseks. Ja juhtuski nii. 21. novembril esitati mind rügemendi staabis ühele NKVD polkovnikule. Kuna juba ette teadsin, et mingit väljaandmist enam karta ei ole, siis ajasin selle politrukiga juttu vene keeles.
Samal päeval moodustati jällegi uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus, siseminister Karl Säre (langes sõja käiguds Sakslaste kätte ja andis välja Eestisse jäänud komunistid), kus ei olnud mitte ühtegi kommunisti. Presidendiks jäi endiselt Konstantin Päts. Viimane kirjutas alla kõigile määrustele, mille venelased talle ette andsid. Kõige rängema vea tegi Päts, kui seadustas uue valitsuse. Uue valitsuse ministreid hakati hiljem kutsuma "juuni kommunistideks." Haridusminister oli Johannes Semper. Juuni pööre - Tallinnas 21.06.1940 liikusid demonstrandid toompeale ja kadriorgu ülevõtma valitsus asutusi. Vabastati poliitvangid, võeti üle politsei jaoskonnad, ringhäälingu, ajalehtede toimetused. Aktiivsed demonstrandid toodi varem venelaste poolt Eestisse sisse. Eesti Kommunistliku Partei (EKP) juht oli Karl Säre, asetäitja Nikolai Karotamm. Juuli - korraldati uue riigivolikogu valimised
uur poliitikat ellu rakendada - seotud ühiskonna vaimuelu ümberkorraldamise ja represseerimisega, eriti Kelberg - 1953. aastast olid need mehed suure võimu juurest kõrvale tõrjutud. Kui Kelberg oli praktika, siis Laosson põhjendas teoreetiliselt, miks on vaja laamendada ja natsionalistide pesa laiali peksta, Otto Merimaa, Alekseid Müürisepp, Tõnurist, Green - Tõnuristi ja Greeni puhul on tegemist selliste võimuritega, kes olid rahva seas tuntud ja keda peeti eestimeelseteks kommunistideks, Käbin suutis nad siiski ära kannatad, sest teatud rahva toetus Greenile jt andis ka rahvamehe maine juurde ka Käbinile endale, Green olid seotud kultuurivaldkonnaga, Green pidas nt laulupeol kõne, Tallinnas peetud purjeregati üks juhte, Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just
Alguses vastuseis nagu moraalse paanika ajal 60ndatel. Kaks kõige kuulsamat ja vanemat ökokogukonda on Findhorn (loodi 1962) ning the Farm, USAs Tennessees. The Farmi esimesed elanikud kohtusid 60ndate lõpul San Fransisco ülikoolis loengus, kus räägiti poliitilisest aktivismist, vabast armastusest ja teadvuse arendamisest. Sellest inspiratsiooni saanuna sõitsid 320 hipit koolibussidega aasta aega maal ringi, otsides omale elukohta. Valitsus üritas neid igati takistada, sest neid peeti kommunistideks ning seda ei sallitud. The Farm eksisteerib tänaseni umbes 40 erineva äriga. 85% inimestest töötavad külas sees. Seal loodi ka Ameerika Ökokülade Võrgustik (ENA) ja Ökokülade Koolituskeskus (ETC). The land is Ours liikumine - linnades sedasama, mis travellerid maal. Paganism, müstitslism jms. Hullu lehma tõbi - uus laine kriitikat toidueetika kohta. Loomulik vs ebaloomulik loomapidamine. Üldiselt: mida jõukamaks saavad tarbijad, seda rohkem on neil kohustust ja võimalust
annaabi.ee 
