lõpetajatele keskerihariduse ja pedagoogilised instituudid, mis annavad kõrgema hariduse. Sellised õppeasutused Eesti NSV-s olid Tallinna Pedagoogiline Kool, Rakvere Pedagoogikakool ja Ed. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kasvataja tõotus Saades nõukogude kooleelsete lasteasutuste kasvataja kutse, annan oma rahva ees tõotuse 1. Oma töös ja igapäevases elus juhinduda kommunismiehitaja moraalikoodeksist. 2. Kohusetundlikult töötada oma erialal, juhinduda õilsast põhimõttest: kõik kasvava põlvkonna hüvanguks. 3. Suurendada oma kutsealast meisterlikkust, olla õiglane, hoolitsev ja sõbralik ; kindlustada laste heaolu, tervis ja nende igakülgne areng- kasvatada tublisid kommunismiehitajaid. KOHUSTUN SEDA TÕOTUST TÄITMA Eriala kujunemisloost 1. Septembril 1967 avati Tallinna Pedagoogilises Instituudis koolieelse pedagoogika ja
Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert Lihtne sümfoonia Klaverikontsert nr. 1 Klaverisonaat nr. 3 op. 15 Keelpillikvartett Aga tuhkatriinu on väga ilus op. 20a nr. 2, laste klaveripala 1977 Credo, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Arvi Siig ja Kommunismiehitaja moraalikoodeks) Uksed lahti, kantaat segakoorile, puhkpilliorkestrile ja löökpillidele (tekst Paul- Eerik Rummo) Väike Aram op. 20a nr. 3, laste klaveripala 1978 Kontsert kahele klaverile nr. 1, 2 klaverit ja kammerorkester Klaverisonaat nr. 4 Nii rääkis supivana op. 20a nr. 6, laste klaveripala Mu armas eesel Iiah op. 20a nr. 6, laste klaveripala Vihma sajab op. 20a nr. 7, laste klaveripala Küll ma mängin kiiresti op. 20a nr. 8, laste klaveripala Imelik marss op. 20a nr
(1940, 1990ndate algus). Nimetada olulisemaid väljaandeid. * Uus Eesti > Rahva Hääl * Trudovoi Putj > Sovetskaja Estonija * Maa Hääl > Talurahva Hääl * Päevaleht > Noorte Hääl * Tartu Postimees > Tartu Kommunist * Õpetajate Leht > Nõukogude Õpetaja * Virumaa Teataja" asendati ,,Punane Virumaa" * Lõuna-Eesti > Valga Enamlane * Eesti Naine > Nõukogude Naine * Postimees > Edasi * Valgamaalane > Valga Bolsevik * Sakala > Tee Kommunismile * Saarte Hääl > Kommunismiehitaja * 1990ndate algul ja isegi varem muudeti nimed tagasi 14. Võrrelda Eesti ajakirjanike organisatsiooni Eesti Vabariigi päevil ja nõukogude perioodi ajal. Eesti Vabariigi päevil Nõukogude perioodi ajal 1919 loodi ajakirjanike kutseorganisatsioon Eesti Nõukogde ajal EAL nõukogustati Ajakirjanikkude Ühingu nime all. 1925 reorgani- ja ta astus Ametiühingute seeriti see Eeti Ajakirjanikkude Liiduks, mille Keskliitu. See näitas, et
Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmeks ning valitsev partei viis seda poliitikat tehaste ja maade riigistamisega ellu. • 1950.-l alanud liberaliseerumine pani valitseva poliitilise eliidi ette vajaduse näidata nihet ideoloogias. Noori hakati kujutama juhtiva kommunismiehitaja rollis kuna nad olid vanematest põlvkondadest vähem kapitalistliku mineviku kogemustest rikutud. Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringud postkommunistlikul ajastul Noorsoouuringute Ida- ja Kesk-Euroopas akadeemilise distsipliinina tunnustamine toimus 1960.-1970. aastatel poliitilise tähelepanu suurenemise ja majandusraskuste süvenemisega idablokis. 1966. asutati SDV-s ja seejärel mujalgi TA- te ja ülikoolide juurde uurimiskeskused.
ebaefektiivne, inimestel puudus huvi töötada jne. Inimese kohta oli ta harimatu, ropu kõnepruugiga ja eiras haritlasi. Sisepoliitika Sula- aeg (NLKP XX kongress)- Stalini isikukultus paljastati, vajadus arendada põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust, uuendused. Maisikasvatus Uudismaade ülesharimine Tähelepanu inimeste vajadustele Arveteõiendamine stalinistidega I inimene kosmoses Konflikt intelligentsiga Piiras ametnike võimu Stabiilsus, rahulik areng Saadeti erru Kommunismiehitaja illusioonid Välispoliitika Aktiivne välisriikidega suhtleja VLO- NSVL ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSVL on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. VMN(Vastastikuse Majandusabi Nõukogu)- loodi 1949. Ida-Euroopa riigid lükkasid tagasi Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Eesmärk: liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine.
o Suur hüpe kukkus läbi, eesmärgid jäid saavutamata Oli ka positiivseid asju: inimesed said oma käsutusse jalgrattad, rajati avalikke parke, tervishoid ja haridus olid kõigile kättesaadavad, eluase ja toit olid odavad, oodatav eluiga hakkas tõusma, naised said rohkem õigusi, keelustati kahjulik komme siduda kinni tüdrukute jalad 1966 andis Mao välja „Väikese punase raamatu“ – kommunismiehitaja piibli, millest tuli inimestel juhinduda oma elus ja poliitikas (Mao positsiooni tugevdamiseks) -> kultuurirevolutsioon o Hävitati kõik vana, mis inimesi minevikuga sidus, eeskätt religiooniga seotu o Purustati ajaloo- ja kultuurimälestusi, põletati raamatuid ja vanu ürikuid (ainus raama, mida vaja oli, oli Mao oma) 17
aga SKP enda kasuks oluliselt ümber jagada. Pensionärid tahaksid suure osa riigieelarvest kantida pensionideks, sõjaväelased kaitse- kulutusteks, üliõpilased stipendiumideks jne. Põllumajandustootjad on sügavalt veendunud, et riik on kohustatud neid eelarvest toetama. Toiduainete importijad arvavad aga, et seda pole üldse vaja teha jne. Ainult kunagine NSV Liidus välja mõeldud “Kommunismiehitaja moraalikoodeks” võis ülimalt naiivselt deklareerida, et “inimene on inimesele sõber, seltsimees ja vend”. Tegelikult on inime- ne inimesele pigem hunt. Aga riigi (majandus)poliitika peab looma niisuguse keskkonna, et see hundikari saaks võimalikult sõbralikult – vähemalt ilma verd valamata – koos eksisteerida. Poliitika on ju eelkõige kompromisside tegemise kunst.
annaabi.ee 
