Kaubamärgiseadusega kaitstud bränd esindab tänapäevases kapitalismis olulist mittemateriaalset vara. Brändii identiteet. • Bränd kui toode • Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni) • Bränd kui sümbol (visuaalne identiteet + slogan + sümboliline tähendus) • Bränd kui isik (brändi personaalsus sh demograafilised tunnused, elustiili omadused, isikuomadused) Brändi identiteeti kommunikeerides kujuneb tarbija teadvuses välja brändi kuvand e assotsiatsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab. Brändi sisulise “evolutsiooni” põhimõtteline mudel: Mitte-brändid (non-branded) mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida nt. Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine
spetsialiseerimiseni ning võimu jaotumiseni. (Juhtimisteooria ajalugu... 2011). Spetsialiseerumine annab töötajatele võimaluse oma oskusi pidevalt arendada. See tähendab ühtlasi, et töötajad on produktiivsemad. Võim ja vastutus eeldab autoriteedi olemasolu. Juhtidel peab olema õigus töötajaid käsutada, aga nad peavad ka vastutama saavutatud tulemuste eest. Distsipliin peab säilima igal ajal, aga tõeliselt efektiivsed juhid teavad, et parim viis saavutamaks seda on kommunikeerides ettevõtte reegleid ja regulatsioone, mitte pidevalt ähvardada ja karistada. Meetodid distsipliini loomiseks võivad olla erinevad. Käsuliini ühtsus eeldab, et töötajad saavad korraldusi ja peavad aru andma ainult ühele ülemusele. Seda sellepärast, et kui käske annavad kaks ülemust on võimatu, et neil mõlemil on samad vaated ja seisukohad. Rikkudes käsuliini ühtsuse reeglit tekivad konfliktid juhtide ja töötajate vahel.
Eelkõige võib pidada sotsioloogiat teaduseks, mille ülesanne, eesmärk on soov ühiskonda mõista. Sotsioloogia kui teadus põhineb eeldusel, et inimese käitumist ei saa seletada vaid tema isiksuseomadustega (nagu näiteks psühholoogias), vaid inimest mõjutab tema keskkond, tema teod on suunatud teistele inimestele. Teised inimesed mõjutavad teda ja tema omakorda teisi inimesi. Samas pole ka ühiskond lihtsalt indiviidide summa, vaid üheskoos, kommunikeerides ja lävides tekib uus tasand, palju enamat kui lihtsalt inimesed, kes selle ühiskonna moodustavad (tekib kultuur, normid, väärtused). Sotsioloog uurib ühiskonda süstemaatiliselt. Sotsiloogilise uurimuse aluseks on teooria. Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mille eesmärk on selgitada ühiskondlikke protsesse ja nähtusi. Ei ole olemas ühte sotsiloogilist teooriat, vaatepunkti, mis kõike selgitaks. On mitmeid omavahel konkureerivaid
Kõik need tegevused on suunatud erinevaid kanaleid pidi sihtrühmani. Sihtrühma alla kuuluvad lisaks klientidele ka 1 näiteks ettevõtte aktsionärid, varustajad ja üldsus. Vastavalt sellele, kui edukalt suudetakse sihtrühma mõjutada, tekib ka ettevõtte maine. Brändi juhtimine toimub brändi identiteedi vahendusel. Brändi haldaja loob brändi identiteedi ning seda kommunikeerides kujuneb tarbija jaoks brändi kuvand. x Turundaja/ettevõtte/omaniku nägemus brändist x Väärtused ja omadused, mida turundaja soovib, et avalikkus seostaks brändiga x Turundaja poolt soovitud brändi maine x Fikseeritakse turundaja poolt brändi käsiraamatus x Turundaja poolt soovitud brändi positsioon (brändi tähendus avalikkuse jaoks) x Luuakse turundaja ja reklaamiagentuuri poolt loomingulise töö tulemusena x Asub turundaja peas
avalikkuse tähelepanu pälviv kriis või kui eksisteerib võimalus, et sündmuste sisuline juhtimine väljub o saliste kontrolli alt. O peab olema valmis kriisiga seotud avalikuks kommuks. Avalik kriis - Avalikku tähelepanu pälvinud kriis või olukord, kui sündmuste sisuline juhtimine on väljumas või väljunud osaliste kontrolli alt. O käivitab omapoolse operatiivse infoedastuse protsessi, kommunikeerides sihtgruppidele ja avalikkusele olulist informatsiooni kriisi ja selle likvideerimise kohta. Kriisiks ettevalmistumine- Stsenaariumi loomine; Personali ettevalmistamine; Kriisisimulatsioon: Mittekontrollitavad tegurid: emotsioonid, bürokraatia jms. Kriis o-is- Kriis on vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, o eksistentsi, toodet või teenust, kahjustab o imagot ning on ohtlik avalikkusele; Sk käsitletakse kriisina neg infot mingi sündmuse,
Chap.10, D. Granberg, Social Judgment theory). Sotsiaalse taju teooriad aitavad mõista, millised sotsiaalsed grupid võiksid olla sotsiaalturunduse kommunikatsioonis kõnetajateks eesmärgiga mõjutada üksikisikut. Sageli on just sotsiaalne eeskuju see, mis suudab muuta üksikisiku käitumist ja oluliselt vähemefektiivsemaks võib kujuneda otsene pöördumine probleemse käitumisega inimese poole. Samuti saab kindlustada soovitud hoiakut/arvamust või käitumist demonstreerides/kommunikeerides sihtrühmale nendele antipaatse isiku või grupi arvamust, mis selgelt vastandub. Grupisuhete teooria/Theory of Group Relations puhul on uurimisalaks inimeste käitumine ja rollijaotus grupis. Gruppi määratlevate kriteeriumitena on sotsiaalpsühholoogid välja toonud järgmised: inimesed suhtlevad pikema ajavahemiku, mitte ainult mõne minuti jooksul; asjaosalised tajuvad ise konkreetset inimeste kogumit grupina
· Kommunikatsioon (nii sise- kui väliskomm.) Hea on siduda nn brändikommunikatsioon muu hetkel olulise kommunikatsiooniga (seda sisulise sobivuse korral) Sõnumid toetuvad eelkõige olulistele faktoritele (12) Brändi juhtimine ja väärtuse kujundamine/hoidmine/kasvatamine Brändi juhtimise eesmärgiks on brändi väärtuse suurendamine. Juhtimine toimub brändi identiteedi vahendusel. Brändi haldaja loob brändi identiteedi ning seda kommunikeerides kujuneb tarbija jaoks brändi kuvand. Kuvandis sisalduvad nn brändi alustalad: · brändi assotsiatsioonid märksõnad, millega tarbija nimetatud brändi seostab · brändi tuntus mõõdab seda, kui palju inimesi brändi teavad (eristatakse spontaanset ja aidatud tuntust) · brändi lojaalsus väljendub tavaliselt selles, et tarbija on veendunud ühe kauba eelistes ning tarbib ainult seda
annaabi.ee 
