......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus...............................................................................9 1. Naised Interneti kasutajatena Kui traditsiooniline massikommunikatsioon oli valdavalt ühesuunaline, siis uued kommunikatsioonivormid on interaktiivsed (McQuail 2003). Kuna Internetis leiduv informatsioon on võib olla väga laialivalguv ning info hulk piiritu, ei saa ka selle auditooriumi nii lihtsalt määratleda. Raske oleks öelda, et see on suunatud just naistele või meestele. Kui varem kasutasid Internetti pigem mehed, siis aja jooksul on Interneti kasutamine naiste ja meeste vahel võrdsustumas. Kuigi Interneti kasutamine on naiste ja meeste puhul protsentuaalselt üsna võrdne, huvitavad neid
indiviidi suhete koordineerimise perspektiivist Bürokraatiat soosivad tegurid: rahal põhineva majanduse tekkimine, kapitalistliku majanduse areng, ühiskonna ratsionaliseerumine i)sotsiaalsete..institutsioonide..kasv ii)spetsialiseerumine iii)distsipliiniolulisus iv)ajatunnetus v)tehnilisteteadmisteolulisus vi)impersonaalsus vii)suurteorganisatsioonideteke Demokratiseerumine Rahvastiku..kiire..kasv..Euroopas Keerukate..haldusprobleemide..esilekerkimine Kaasaegsed kommunikatsioonivormid TULEMUS: bürokraatlik administreerimine oli vältimatu ning muutus üha olulisemaks ja üldisemaks nähtuseks Weber: bürokraatia on nii kapitalistliku kui ka sotsialistliku majandussüsteemi jaoks möödapääsmatu Weberi pärlid: · Legaalne domineerimine toimub läbi abstraktsete printsiipide-abstraktne õigusnorm; ülemus allub samale isikupäratule süsteemile; ametnik kui organisatsiooni liige, kes
mõju ühiskonnale ning sellele kuidas me õpime. Kirjakeel on muutunud õppevormide keskseks osaks. Kirjakeelekultuur on seni kõige murrangulisem muutus viisi, kuidas me arendame ja taasloome teadmisi, arusaamu ning oskusi. Kiri esindab keele materiaalset teooriat või mudelit (Olson, 1994). Keele loomulik ja algupärane vorm on välja öeldud (või, kurdi jaoks viibeldud) sõna näost näkku kommunikatsioonis. Kõne on primaarne ning teised kommunikatsioonivormid on selle suhtes komplementaarsed. Kiri on kunstlikult loodud meedium kommunikatsiooniks, mis eeldab nii füüsilist varustatust, kui tetud intellektuaalseid arusaamu. Kirjakeeles toimub kommunikatsioon sõnade ja lausetega, ta eksisteerib ajas ja ruumis, on püsiv. Pole piire, kui palju infot on võimalik dokumenteerda ning kirjakeel muuadab info avalikult kättesaadavaks. Kirja alguseks on kivisse raiutud märgid ja pildid. Kirjutamise tehnika arenes järk järgult
Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983 o Selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib teostada oma võimu erinevate ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks u kapitalismi kriitika. o Rahvus luuakse meie teadvuses mingite kujutluspiltide kaudu. Neid toodavd erinevad kommunikatsioonivormid. Kommunikatsiooni eelduseks on kirjasõna plahvatuslik kasvamine ja suhtluse üldine suurenemine. o Ajalehed, raamatud, seltsid, üritused, kool. o Ideed liidavad. E. Hobsbwm ,,Leiutatud traditsioon" 1990 o Rahvused on loodud 19. saj võimule tõusnud uute klasside poolt, kes püüavad oma võimu kindlustada ja seadustada kasutatakse erinevaid rahvuslikke sümboleid luuakse illusoorne ühtekuuluvustunne. o Läbi meedia ja koolide. o Tähtpäevad.
E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. „Imagined community“. Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad „Tasujat“, siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik.
E. Renan väidab, et rahvus on teatud tüüpi vaimne printsiip, mis toetub kahele alusele: minevik ja olevik. Kõik on pärit minevikust. Küsimus selles, kui iseenesest mõistetav on see rahvus. Kuidas see rahvuse mõiste nii jõuliselt levib? Eriti mõjukaks on osutunud B.Andersoni kontseptsioon kujutatud kogukondadest. ,,Imagined community". Ta väidab, et rahvus luuakse inimeste ajus mitmete kujutluspiltide kaudu ja neid kujutluspilte toodavad omakorda erinevad kommunikatsioonivormid, nt ajakirjandus, raamatud. Selle eelduseks on kirjaoskuse kasvamine. Kirjaoskuse suurenemise kõrval ka omavahelise suhtluse suurenemine. Nt seltside loomise näol. Trükisõna ja koolide kaudu sisendatakse massidesse uusi ideesid ka. neid rahvusluse põhimõtteid. See kõik konstrueerib ühist kontseptsiooni. Nt kui paljud loevad ,,Tasujat", siis nende kujundite kaudu tekitatakse arusaam, et meil on ühine minevik ja võimalik ühine olevik.
Eksisteerivad paralleelid keele ja kultuuri teatud aspektide vahel (sugulus, vahetuskaubad, müüdid) Binaarne opositsioon ühiskonnas on vastandite paar, mida strukturalistid arvasid inimmõtlemises domineerivat ja sellistes ühiskondlikes korraldustes väljenduse leidvat. Püüab haarata tähendusrikaste süsteemide (nt müüdid sugulussüsteem) üldisi omadusi. Sellised süsteemid koosnevad elementidest need elemendid on pigem 'suhted'. Nt. sugulussüsteem koosneb suhetest. Olulised on kommunikatsioonivormid. Kommunikatsioon opereerib kolmel tasandil: Naistevahetus Kaupade ja teenuste vahetus Sõnumite kommunikatsioon/vahetus Elementaarsed sugulusstruktuurid (1949) - Struktuurfunktsionalismi reputatsioon põhines segmentaarsete sugulusliinide analüüsil ehk põlvnemise uurimisel. Rõhutas lineaarseid sugulussuhteid. Levi-Strauss: sugulus pole ennekõike ühiskonna organiseerimise viis, vaid tähendusrikas suhete süsteem. Esmaseks suhteks polnud mitte