temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. *Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline mark 9. Kommunikatsioon ja keel a) kommunikatsiooniskeemid Kommunikatsiooniteooria rajas Claude Shannon 20s. Kommunikatsiooniskeem: saatja-sidekanal (+müra)-vastuvõtja. Informatsiooni väärtust mõõdetakse bittides. Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis k informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust. Informatsiooni ja müra kvantitatiivne suhe: 1 informatsioon võib olla teise suhtes müra, nt. kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, "valge müra" absoluutn kõikvõimalikke informatsioone. (???
Teadete väljastamine ja vastuvõtmine on pidevalt informatsiooni sööteprotsess (feed process), mis jaguneb edasisööteks (feedforward) ja tagasisööteks (feedback, tagasiside). Esimese puhul jälgib saatja pidevalt oma teate ootuspärast kohalejõudmist adressaadini (küti tegevus: kütt on saatja, varitsusmeetod teade, loom on adressaat); selle päralejõudmist, sellest arusaamist kinnitab või kummutab adressaat oma käitumisega KOMMUNIKATSIOONISKEEM Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe vahekorrast sõltub, kas teade on arusaadav.
vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke . (7.loeng slaidid 6-12) Sebeok: Kommunikatsiooni- ja tähendustamisprotsessi uurimist võib vaadelda kui eluteaduse ühte haru.Teadete päritolu: kahte tüüpi allikad -- diskreetsed (piiratud arvule märkidele tuginev kirjakeel) ja mittediskreetsed (kõnekeel või nt muusikapala). Kommunikatsiooniskeem: Erinevad kanalid. Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust, näide tervitusega) Signaal: Märk, mis mehhaaniliselt (loomulikult) või kokkuleppeliselt (kunstlikult) vallandab
semiootilise funktsioonita. Vastuvõtja, st elusühik, elussüsteem, peab omama kõiki semiootilisi funktsioone sümptomatisatsiooni. Saatjaks elusolend, kes edastab signaale (mis ei ole suunatud otseselt vastuvõtjale ja ei oota vastust) oma käitumise või asendi kaudu. Vastuvõtja võtab neid signaale vastu kui sümptom-märke. kommunikatsiooni. Saatja edastab vastuvõtjale teatud tähendusega märke Kommunikatsiooniskeem Shannon ja Weaver 1949 emotsioone tekitav (saatjat iseloomustav) Püüdleb kõneleja suhtumise vahetu väljenduse poole selle suhtes, millest ta räägib. See kaldub looma kas kindla või teeseldud emotsiooni muljet. Keeles esindavad seda hüüdsõnad, nt "Oot-oot" või vokaali pikendus sõnas, nt "miiis?". tungiv funktsioon (suunatud adressaadile) leiab oma puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb
.............................................................................................. 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ........................................................................................ 35 Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47
levitamise, tsensuuri, ostmise, tarbimise jne ajalugu. Robert Darnton: "Raamatuajalugu on trükisõna kaudu uuritav kommunikatsiooni sotsiaal- ja kultuuriajalugu, mille eesmärgiks on mõista, kuidas ideed trükisõna kaudu levivad ning kuidas on trükisõna mõjutanud inimmõtet ja -käitumist viimase viiesaja aasta jooksul." Raamatuajaloo peamised küsimused 1) kuidas raamatud sünnivad? 2) kuidas raamatud jõuavad lugejateni? 3) mida lugejad raamatutega teevad? Raamatute kommunikatsiooniskeem uusajal http://eduscapes.com/bookhistory/images/darntongraphic.jpg LUCIEN FEBVRE, HENRI-JEAN MARTIN ,,Raamatu sünd" 1958 Esimene ülevaatlik uurimus raamatu ajaloost trükikunsti leiutamisest 16 saj keskel kuni 18 saj lõpuni. Käsitletud on raamatute valmistamine ja nende levik; raamatukaubandus, tsensuur ja trükilubad. Suund: lugemisajalugu Lugemisajalugu tõusis kultuuriajaloos esile varsti pärast raamatu-ajalugu ja selle mõjul 1970. aastate lõpul1980. aastate alguses.
nende käsitlus oli palju võlgu strukturalistididele, aga ka otseselt barthes'ile stuart hall : üks cultural studies'e kujundaja (briti) kultuuris toimib ideoloogine konflikt erinevuste kaudu, mitte poliitpropagana kaudu, ja need erinevused on ennekõike keelepõhised. kaob ära althusserlik piirav raamistus : nii nagu tekst konstrueeritakse, nii ta ka vastu võetakse : tänapäeval ei usu seda vist keegi. kodeerimine ja dekodeerimine halli kommunikatsiooniskeem : saatja ja vastuvõtja on liidetud sõnumi kaudu saatja tahab midagi öelda, aga see mida ta öelda saab, on mõjutatud võimalustest midagi öelda. ka vastuvõtjal on mingid huvid, mis ei pruugi kattuda ootustega. sõnumi saaja võib saada ka valesti aru musta muusika tehnoartistid kasutasid terminit acid burns sämplimise, fragmentide varastamisega. britid seostasid selle narkootikumidega, ja ameerika mustadele muusikutele tähendas see nende
annaabi.ee 
