mõiste semantilise, tähendusliku ulatuse laienemine. Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab
vahele. Suurima semiootilise vabadusega on inimene oma kompleksse kommunikatsiooniga ning väikseim näiteks bakter. Hoffmeyer seletab, et evolutsiooni käigus on tavaks liikuda organismidel suurema semiotilise vabaduse suunas, kuid peab tõdema, et "(...) meil puudub igasgune empiiriline tõestus, mis toetaks teooriat, et keeruus oleks evolutsiooni käigus suurenenud (McShea 1991) Semeetiline interaktsioon Semeetiline interaktsioon on kommunikatsiooniakt, milles tõlgendaja dekodeerib mingi liigi või isendi korduvat käitumist ning teeb selle põhjal järeldusi. Info saaja ja saatja ei pea olema samast liigist. Hoffmeyer seletab mõistet näidetega, mis hõlmavad eelkõige kommunikatsiooni erievate liikide vahel. Hoffmeyeri näidetest liikidevahelise semeetilise interaktsiooni kohta võib järeldada, et tihti on kommunikatsioon üles ehitatud mõlemapoolsel kasul ehk sümbioosil. Näideteks toob ta
vähemalt ühte transaktsiooni. Täpselt kahe tegutseja vaheline väärtustegevus, äriteenuse osutamine, tellija-täitja suhtel 7. Äritransaktsiooni muster *sigh* brace for the overuse of the word ‘äri’. Ma lähen lihtsalt informaatikasse üle varsti Äriprotsess koosneb ühes või enamast transaktsioonist (“kauplemisest”) ● Normaliseerimine = tema jagamine transaktsioonideks ● Eesmärk - keerukuse vähendamine Transaktsioon on kommunikatsiooniakt täpselt kahe osapoole (tellija - täitja) vahel: ● Tellija küsib mingit soovitud tulemust (O-faas) ● Täitja lubab anda selle tulemuse (O-faas) (kakoi faas, on see eufemism?) ● Täitja toodab selle tulemuse (E-faas) ● Täitja kuulutab seda tulemust (R-faas) ● Tellija kinnitab seda tulemust (R-faas) Mudel UML-is. Pm kasutusjuhtude diagrammina, tellib/soovib/pakub nooltele 8. Transaktsioon vs Funktsionaalne - Eesmärk?
Ekspressiivne funktsioon ehk väljendusfunktsioon avaldab saatja suhtumist sõnumisse sellesse, millest (või kellest) ta kõneleb. Saatja ilmutab sõnumis iseennast: selles väljenduvad tema seisund, tunded, hoiakud, positsioon ühiskonnas jne. Need seigad muudavad sõnumi ainukordseks, personaalseks. Jutt on niisiis saatja subjektiivsest suhtumisest, mis võib kutsuda sõnumi vastuvõtjas esile samasuguse suhtumise. Vastaspoolelt leiame konatiivse funktsiooni, mis domineerib siis, kui kommunikatsiooniakt keskendub vastuvõtjale. Faatiline funktsioon tähendab keele kasutamist selleks, et hoida inimeste vahel sidet, et saatja ning vastuvõtja kontakt säiliks. See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele
objektiivselt;ajavahe kehastab objektiivsust, sündmused alati minevikus, jutustamise aeg on olevik Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Subjektiivne- põhil asesõnad sina-mina; süzee on kommunikats nende 2 vahel, monoloogiline Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) Lavalisus- tegevus toim alati olevikus; luuakse reaalsete sündmuste illusioon;tavaliselt dünaamiline, keskend põhikonfliktile; vaataja vahetu juuresoleks, kommunikatsiooniakt J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Nt oodis suulise sõnakunsti võtted Ood päritolult suuline, esitati õukonnas, pidustustel Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read-
esietendusega rahul), vahel praktilistel põhjustel (nt näitleja haigestub) Struktuur Struktuur Sündmus elav kommunikatsiooniakt näitlejate ja publiku vahel. Toimub ja juhtub reaalsete inimeste vahel. Anaüüsi alus etenduse sõnaline kirjeldamine. Kirjeldamine on juba valiku tegemine: kirjutaja teeb oma lugejale nähtavaks selle, mida oluliseks peab. · Ruumilised markerid - näitlejate liikumine, millise tähenduse ruumile annavad.
pragmaatilistel eesmärkidel. Reklaamianalüüsi lähtekohad: Reklaamide ülesehituses kasutatavad tekstuaalsed valikud järgivad kindlaid malle või mustreid. Teksti lingvistiliste tunnuste tõlgendamine on seotud teiste tekstide samade tunnustega, st osa reklaamide mõjust põhineb intertekstuaalsusel. Nt kui filmiklippi kasutatakse reklaamis, peame enne filmi teadma, et reklaam mõjuda saaks. Reklaamid on stereotüüpse vormiga kommunikatsiooniakt – omaette žanr. Ainus võimalus žanri uurida, on vaadata, kuidas need on tehtud. Reklaamid konstrueerivad vastuvõtjapositsiooni. Kes on see „sina“, kelle poole reklaamis pöördutakse? Osa reklaam konstrueerivad ostmisjärgse situatsiooni juba enne toote ostmist (reklaamitakse rahulolevat, õnnelikku tarbijat), sõltumata sellest, kas tarbija kunagi sellesse olukorda satub või mitte. Vastuvõtjad rekonstrueerivad reklaame eri viisil.
annaabi.ee 
