12.Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? President Louis Bonaparte korraldas 1851.a riigipöörde, millega koondas võimu oma kätte ja sai aasta hiljem keisririigi taastamise järel Napoleon III nime all keisriks. 13.Miks Prantsusmaa sai sõjas Preisimaaga 1870.-1871 lüüa? Preisimaal oli tugevam armee ja parem ettevalmistus, nad tegutsesid kiiresti ja oskuslikult.Prantsuse armee ei olnud aga sõjaks hästi valmistunud. 14.Kes olid kommunaarid? Pariisi Kommuuni liikmed. 15.Milliseid ümberkorraldusi tegid vabariiklased Prantsusmaal Kolmanda vabariigi alguses? Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju, jõustus sunduslik tasuta algharidus, koolis asendati usuõpetus moraaliõpetusega, riigi tasemelhinnati ümber ajaloosündmusi, kommunaarid vabastati süüdistustest ja karistustest, riigi hümniks sai „Marseljees“. 16.Kes on rantjee? Ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik. 17
keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik. Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi. Kehtestati kodanikuõigused, püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloosündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigi hümniks kinnitati ´´Marseljees´´. Inglismaal tegutsesid kaks parteid, liberaalid jakonservatiivid. Liberaalid olid juhtivamal kohal. Valimisõigus anti palgatöölistele. Liberaalid tegid mitmeid reforme ja eraldasid eelarvest suuri summasi laevastiku ehitamiseks. Prantsusmaal oli aktiivne välispoliitika, ent peagi tabasid neid tagasilöögid. Nende peamiseks eesmärgiks sai lüüasaamise heastamine
Mitmel pool puhkesid ülestõusud, algelised pärismaalased ei saanud aga moodsalt relvastatud kolonisaatoritele vastu. 30. Prantsusmaa. Napoleon III Prantsusmaa keiser. 1) Millistel asjaoludel sai võimule keiser Napoleon III? Tema enese korraldatud riigipöördega, mil ta võimu enda kätte kogus. 2) Miks Prantsusmaa sai sõjas Saksamaa käest lüüa? Sest Prantsusmaa oli halvasti ettevalmistunud ega suutnud vastupanu osutada. 3) Kes olid kommunaarid? Peale Prantsusmaa lüüasaamist ülestõusnud inimesed, kes moodustasid ka Pariisi kommuuni. 4) Miks hakati alates 1875.aastast Prantsusmaad nimetama III vabariigiks? Siis kuulutati Prantsusmaa vabariik 3. korda välja. 5) Milliseid ümberkorraldusi tegid riigis vabariiklased? Kehtestati kodanikuõigused; vähendati kiriku mõju koolis ja ühiskonnas; jõustati kohustuslik algharidus; usuõpetus asendati moraaliõpetusega; kommunaarid
1847. aastal avatakse Euroopa esimene Assüüria kunsti muuseum ja 1850. aastal Mehhiko muuseum Napoleon III määrab Visconti ja pärast tema surma Lefuel'i lõpetama Louvre'it ja Tuileries'd ühendavat põhjatiiba. 1852. aastal avab Louis-Napoleon Prantsusmaa valitsejate muuseumi 1861. aastal ehitab Lefuel ümber Suure galerii lääneotsa ja Flore paviljoni. Teise impeeriumi ajal rikastab markii Campana kogu Louvre'i kollektsioone (11 385 tööd) 1871. aasta mais hävitavad kommunaarid monarhia sümboli Tuileries palee Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Flore paviljon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
aastal Põhja-Saksa Liit kuhu kuulusid Maini jõest põhja poole jäävad 19 Saksa riiki. Selle liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine. VABARIIKLASTE ÜMBERKORRALDUSES PRANTSUSMAA KOLMANDA VABARIIGI AJAL. Kehtestati kodanikuõigused ja püüti vähendada kiriku mõju koolis ning ühiskonnas tervikuna. Jõustus sunduslik tasuta algharidus. Usuõpetus koolides asendati moraaliõpetusega. Riiklikul tasemel hinnati ümber mitmed ajaloo sündmused. Kommunaarid vabastati kõikidest süüdistustest ning karistustest. Riigihümniks kinnitati ,,Marseljees". MIS OLI PRANTSUSMAA MAJANDUSE PEAMISEKS HARUKS? TÄPSUSTA. Põllumajandus. Prantsusmaal toodeti häid ja kvaliteetseid naturaalveine jne. Nende tootmine vähenes kuna vaesed inimesed said endale paremini lubada odavaid piiritusveine. Vaesete jaoks ei olnud kvaliteet tähtis. MILLELE KESKENDUS NAPOLEON III OMA VALITSUSAJAL? Majanduse arendamisele ja aktiivsele välispoliitikale
paviljoni. Henri IV ehitised lammutati osaliselt maha ja asendati idaosaga sobivate ehitistega. Louvre'i kollektsioonid rikastusid arvestatavalt teise impeeriumi ajal. Seda suuresti markii Campanalt 1861. aastal omandatud kogule, millesse kuulus 11 385 tööd. Kollektsioonist sai Napoleon III muuseum 1863. aastal. Campana galeriis saab näha ka suuremat osa Kreeka savi- ja Etruusia muinasesemete kollektsioonidest. 1871. aasta mais hävitasid kommunaarid hulga tähtsaid Pariisi hooneid, sealhulgas Tuileries palee, mis oli monarhia sümbol. Rünnakust tingitud tulekahju hävitas palee hooned ja ähvardas ka Louvre'it. Tuileries varemed lammutati 1883. aastal pärast pikalt kestnud väitlust. Suur Louvre Endise Tuileries palee otstes paiknevate Flore ja Marsan paleede restaureerimine algas 1874. aastal. Flore oli Marsani paviljoni renoveerimisel viimasele eeskujuks. Põhjatiiva laius kahekordistati.
-> Pariisi piiramine. Kõik algas Preisi okupatsioonist Pr.maal. Pariisis puhkes tõeline toidupuudus piiramise tõttu, seal elas 1.8milj inimest. Peale allaandmist toimusid väga kiiresti ajutise valitsuse valimised.-> Adolphe Thiers valitsus. võitis valimised. Temalt pärineb kõige põhjalikum Pr.rev uurimus. Sõlmis sakslastega alandavad rahutingimused- rahvas oli rahulolematu. Märtsis tuli rahvas tänavatele tema vastu protseteerima. Põgenes Versaille’sse. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). 26.märts Pariisi kommuuni valimine- võttis Thiers võttis Pariisi juhtimise üle. Hakkas iseseisvat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ajama. Pariis jagunes 2: kõrgem kodanlus, kõrgem keskklass, paljud haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad.
aastal Prantsusmaale ja piirasid ning pommitasid Pariisi. Valitses töötus, nälg, külmatunne, viletsus. . Prantsusmaa valitsev klass, keda hirmutas masside rahutu meeleolu rohkem kui sõjaline lüüasaamine, sõlmis kiiresti preislastega rahu. Valitsusjuht oli Adolphe Thiers, kes pidi vastu võtma mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Valitsus otsustas Pariisi rahvuskaardi laiali saata ning neile palga maksmise lõpetada ja see viiski Pariisi kommuunini. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). Kommuunasse kuulusid blankistid, proudhonistid, bakunistid. jakobiinlased, kes jutlustasid 1793 a. Suure Prantsuse revolutsioon vaateid. Balanqui- blankuism. Karbonaaride liige oli ka. Osales mitmetel ülestõusel ja õhutas revolutsioone. Ta valiti ka Pariisi kommuuni presidendiks, kuid ta ei saanud tegutseda, sest ta oli kinni peetud Thiersi poolt
(Thiers enam olukorda Pariisis ei kontrolloinud). Sarnane Prantsuse revolutsioonile: kõigepealt moodustati Rahvuskaart Pariisi korra hoidmiseks, mis otsustas, et sisulise ja administratiivvõimu jaoks tuleb Pariisis läbi viia linnavolikogu(?) ehk kommuuni valimised. Toimus 26.märtsil, 28.märtsil võttis Rahvuskaardilt Pariisi juhtimise üle. Jäi 92 liikmeliseks volikoguks, mis hakkas otustama kõiki Pariisi küsimusi: kesksel kohal majandusküsimused etc. Kommunaarid liikmed ja toetajad. Mingil juhul polnud võim ühe sihtgrupi käes, vaid oli väga kirju seltskond nii ideoloogiliselt kui ka muult, mis jagunes kiiresti enamuseks ja vähemuseks. Enamuses oli kaks parteid: 1) uusjakobiinid radikaalid, kes taotlesid Robespierre'i poliitika jätkamist Prantsusmaal. Nõudsid, et Prantsusmaa peab minema edasi nende reformidega, kuhu Robespierre oli jäänud 1794.a. 2) autoritaarsed sotsialistid ehk blankistid nende ideoloogilise juhi Blanqui järgi. Osati
annaabi.ee 
