Suutsid kiirelt demobliseerida oma armee ning taastada rahuaegne maj. Tulemus: maj. kiire areng ning elatustase tõusis, mis tugevdas Ühendriikide positsiooni veelgi. Isolatsionismi asemel asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada komm. levikut. Kommun. leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus)
maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste loosung"maha sõda" muutus üha populaarsemaks. VM okt pöördel läks ka Eestis võim kohalikele enamlastele. Koh omavalit läksid töörahva kätte. Kärbiti kodanike õigusi. Ettevõtted riigistati, kuid tp maad ei antud. Loodi Eesti Punavägi. 4.1918 AASTA Veebr algab Saksa armee üldpealetung saartelt ja Lätist. Punavägi ei suutn saks-I takistada ning hakkas Eestist lahkuma. Enamlaste lahkumise ja saks-e lõpliku tuleku vahele jäi u 1,5 päeva, mil kuulutati välja EV
× Nikita Hrustsov NL juht 19531964. Osales Kuuba kriisis. 2 Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda × John F. Kennedy USA president 19601963. Osales Kuuba kriisis. Mõrvati atendaadi käigus 1963. × Mao Zedong Hiina kommude juht. Juhtis sõda Hiina riigi vastu. NL toetusel lõi riigi Hiina RV. × George Marshall USA kaitseminister. Marhsalli plaan: Sõjajärgne abi majanduse taastamiseks. Kardeti, et nõrk majandustase riigis on soodsaks põhjaks kommunismi idee süvenemisele. 17 riiki, 13 miljardit $. × Imre Nagy Ungari ülestõusu liider 1956. Ungari peaminister. × Gamal Abdel Nasser Suessi kriisi (1956) üks osapooli
õpetuse sisu on riigi enda määrata. 3.) Tutvusringkond – inimene võtab pikapeale omaks, mida teised „minusarnased“ inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda, kes teisiti mõtleb, ümber veenda. 4.) Meedia ja kultuur – kuna poliitkas on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni (tsensuur, kinodes kommude filmi näitamine, räppmuusika jne) 5.) Sündmused – nt paljud, kelle tuttav on maha lastuv, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimese arvamust tollest riigist. 61 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu suru, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt meestele
Näit: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 3. Tutvusringkond Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised "minusarnased" inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 4. Meedia ja kultuur Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 5. Sündmused Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. POLIITILISED "ISELOOMUJONED" Isiksus
30 27.08.1928 Briand-Kelloggi pakt. "Sõda ei ole riikide vaheliste tülide lahendamiseks." Alguses liitus sellega 15 riiki. Lõppuks oli allakirjutanuid 48. Patsifistlik liit. Saksamaal tekkisid äärmuslikud rühmitused, kes nõudsid revansi. 1919 loodi NSDAP - Natsionaal Sotsialistlik Saksamaa Tööliste Partei. Ka kommunistlik partei oli väga tugev. Kommude heaks töötasid "puna rindade" salgad. 3.2 ITAALIA 28.08.1922 Marss Rooma - Mussoliini marssis oma toetajatega Rooma. Kuningas palus tal uus valitsus moodustada. 1935-1936 vallutas Etioopia. Jõududevahekord sõjas oli Itaalia kasuks, kuid ometi kulus riigi vallutamiseks 2 aastat, millest enamuse toimusid pealinna vallutus lahingud. Võit saabus alles peale keiser Haile Selassie põgenemist, kes palus abi Rahvasteliidult, kuid ei saanud. Autoritaarsed reziimid kahe maailmasõja vahel:
Nt: autoriteetne õpetaja, õpetuse sisu on riigi enda määrata 2.3. Tutvusringkond - Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised “minusarnased” inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 2.4. Meedia ja kultuur - Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne.
annaabi.ee 
