arengusuunal. Sadama ja kesklinna vahel paiknev Rotermanni kvartal on aga viimase 5 aasta jooksul matnud maha hirmsad kogused arendaja raha ja tekitanud uue kaubanduskeskuse ajalooliste majade vahele, kus samuti tegutsevad mitmed väikefirmad. Kahjuks pole tänase päevani tallinlased kvartalit omaks võtnud. Sinna järjekordselt sattunud tundsin ennast kui üksiku hundina mägede vahel. Probleemi tuum, miks inimesed jätkuvalt ei leia oma käike Rotermanni võib olla tingitud selle kommertslikus hinges. Ajaloolistest tähtsatest majadest on tahetud välja pigistada maksimaalne kasum. Sellega on aga kergelt öeldes endale vesi peale tõmmatud. Sarnaselt nendele näidetele kirjeldavad Rowe ja Koetter kahte arhitektuurset suurobjekti välismaalt. Kõrvutades kuulsat Versaille' parki kui aristrokraatlikku Disney maailmana, kritiseerivad nad jõuliselt selle autokraatset plaanilahendust ja kogu kompleksi olemust.
Lavastused: ALBEE draamad 1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast, Honey vanemad rikkad). Kõike juhib armastus, inimesed kaotavad enesekontrolli, psühholoogiline vägivald ja manipuleerimine, võimu omamine teise inimese üle. 2. “Loomaaialugu” - Isoleeritus, suhtlemispuudus, homoseksuaalsus kui tabu, sotsiaalne ebavõrdsus ja ebainimlikkus kommertslikus ühiskonnas. 3. “Bessie Smithi surm” - Rassism USAs ja viljakas pinnas selle tekkeks, inimeste raskused ja mured. 4. “Kõik aias” - Ahnus paneb inimesed tegema väärituid tegusid ja lihtsasti teenitud raha muudab nad aina ahnemaks. Ahnus on epideemiline nähtus ja ka kõige tavalisemad inimesed võivad muutuda kõlvatuks. Ning kuigi Richard oma naist põlgusega hooraks nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis. Südametunnistuse
Olles laiahaardeline, taastas see liikumine huvi käsitööliikide vastu ning õhutas poliitilist ja sotsiaalset kriitikat. Arts&Crafts Movementi on piiritletud aastatega 1861-1914. · Arts&Crafts Movement ideed pärinesid kunstikriitiku ja teoreetiku John Ruskin`i kirjutistest, kuid realiseerusid kunstniku William Morrise tegevuses. · Morris oli muutunud sotsialistiks, sest tema arvates kunstil polnud võimalik eksisteerida ja areneda kaasaegses ,,kommertslikus ja kasuahnes" süsteemis. · Morris rõhutas, et ta tahab kunsti pakkuda sama paljudele inimestele kui haridust või vabadust. · Mõjukas figuur kunsti- ja käsitööliikumises oli ka Walter Crane, kes samuti pidas sotsialismi vastuvõetavaks. · Crane levitas aktiivselt liikumise ideed, käis Ameerikas loenguid pidamas. · Crane väitis, et ,, tööline on kaasatud tohutusse majanduslikku võitlusse- tööstuslikku sõtta, mis on karm ja
process) defineeritakse kui omavahel seotud (töö)tegevuste järjekorda, mis igal sammul tarbib ressursse sisendite teisendamiseks väljunditeks kuni protsessi lõpptulemus on saavutatud. Lõpptulemuseks on toode või teenus, mis omab väärtust selle tarbijale (väljund, mis läheb ettevõttest välja kliendile). Äriprotsessi saab võtta ärifunktsioonide teostuse seeriana. 18. Ettevõtte/organisatsiooni protsesside tüübid- kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele - esmased või tuumprotsessid või põhiprotsessid, n: tellimuse täitmine, taotluse rahuldamine jne toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid - tugiprotsessid, n:eelarvestamine, tööjõu värbamine jne juhtimise protsessid – kirjeldavad juhtide tööd - näitavad, kuidas teisi protsesse
Sündmused leitakse protsesside või stsenaariumite kirjeldamisel tegutseja tööstsenaarium (tegevuste hulk) n: registrisekretäri, klienditeenindaja tööstsenaarium menetlusprotsess teatav terviksüsteemile (või objektile) rakendatav stsenaarium n: avalduse/taotluse menetlemine, haige ravimise protsess andmevahetusprotsess andmete vahetamise, dokumentide liikumise kord 55. Toimimisprotsesside tüübid Kommertslikus mõttes olulised protsessid, mille tulemused toodete või teenuste näol antakse organisatsioonivälistele klientidele esmased või tuumprotsessid n: tellimuse täitmine Toimimise efektiivseks funktsioneerimiseks vajalikud protsessid tugiprotsessid n: eelarvestamine, tööjõu värbamine Juhtimise protsessid juhtide tööd kirjeldavad näitavad, kuidas teisi protsesse juhitakse ja toimimise seoseid omanikega
playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius(18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine.Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid, kes raiskasid muud moodi ka. 4. Kommertslikus. Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile surutakse peale, inimese soove luuakse kunstlikult. 5
Süsteemi jätkusuutlikkust küll kergem saavutada, kuid solidaarsus- ja piisavusprobleemid (suuremad pensionitulude „käärid“). Tulemus- reforme küll lihtsam läbi viia, kuid reformi tulemus erineb sotsiaalsete gruppide lõikes (madalapalgalised kaotavad). UK reform: PS enne Tatcherit: min riiklik pension, suurematel ettevõtetel oma töökohapõhised skeemid (valitsusest sõltumatud). Igasugune kommertslikus või FF komponent süsteemis puudus. Riiklik pension vähenes ostujõult pidevalt, selle kompenseerimiseks SERPS e. State earnings-related pension scheme: kõigile kohustuslik PAYG. (1975). Thatcheri reform 1986: üldine erasektori tähtsustamise liin. Reformi põhisisu: SERPS asendati samm- sammult personaalse erapensionikindlustusega. Tööandjal oli kohustus teha sissemakseid oma töötajate