Mõlemad on nõuandvad organid. Avaldavad Regioonide Komitee esindab erinevaid arvamusi ja annavad nõu. haldustasandeid. Plenaarristungeid on aastas 5 Liikmed määratakse ametisse Nõukogu poolt korda. pärast konsulteerimist Komisjoniga. Liikmed ei tööta alaliselt vaid käivad sessioonselt. Kohad jaotuvad kvootide järgi. Jagunevad komiteedeks - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees moodustuvad sektsioonid ja Regioonide Komitees komisjonid. (9) Võrdle Euroopa Liidu seadusandlikku protsessi (otsustusprotseduure) liikmesriigi (nt Eesti) siseriikliku seadusandliku protsessiga. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. ELis kuulub seadusandlik võim Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. SARNASUSED ERINEVUSED
kohesiivsusega, kuid seosed kohesiivsuse ja efektiivsuse vahel on siiski keerulisemad. Rühmatöö vormid Ametlikke rühmi luuakse mitmetel eesmärkidel: ideede genereerimiseks, otsuste tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm. Kas me nimetame neid koosolekuteks, konverentsideks, töörühmadeks või komiteedeks, erinevates ametlikes rühmades kulub küllalt palju tööaega. Mõned koosolekutega seotud negatiivsed asjaolud on järgmised: usalduse puudumine osalejate vahel hoiab neid tagasi tegelikke arvamusi esitamast; seisukoht, et „koosolek pole päris töö“ ei lase töötajatel koosolekuid tõsiselt võtta (s.t tullakse hiljem, minnakse varem või tegeletakse kõrvaliste asjadega) puuduv või mittetäielik info ei lase osalejatel olulisi otsuseid vastu võtta;
opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. 5 Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks.
aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus, st kõik tähtsamad otsused peavad saama julgeolekunõukogus üheksa poolthäält, sealhulgas kõigi viie alalise liikme poolthääled. Julgeolekunõukogu ülesandeks on tagada rahu maailmas. Kui julgeolekunõukogu leiab, et rahu maailmas on ohustatud, otsustab ta, millised vahendid tuleb kasutusele võtta, et konflikt lahendada. Ka julgeolekunõukogul on õigus moodustada kõrvalorganeid. Julgeolekunõukogu alalisteks komiteedeks on näiteks ekspertide komitee menetlusküsimuste või muude organisatsioonilis-õiguslike küsimuste arutamiseks ja uute liikmete vastuvõttu arutav komitee. Vajadusel luuakse ad hoc komiteesid. Sellisteks ad hoc komiteedeks loetakse sinikiivrite rahuvalve aktsioonid. Majandus-ja Sotsiaalnõukogu. Koosneb 54 liikmest. Igal esindajal on üks hääl. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu abistab peaassambleed rahvusvahelise õiguse arengu edendamisel ja
Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise eemaloleku korral) muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks – riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on tähtsad parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühelaadseid funktsioone. Eesti Riigikogus on komisjonid, USA Kongressis aga komiteed. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kui võrrelda Riigikogu alatiste komisjonide loetelu ministeeriumide loeteluga, ilmneb, et need kattuvad suures osas. On olemas väliskomisjon ja välisministeerium, kultuurikomisjon ja kultuuriministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Selline dubleerimine pole sugugi juhuslik. Nii
sellele osale partei eliidist , kellega peaminister pole otseselt sõber , kuid kellest ta päris üle ka ei saa astuda ning keda ta peab kuulama ja enda juurde kutsuma . Partei eliidi vanem ja paremini posit osa keda nim kabineti staatusesse nim ministriteks. Paljude ministrkohtade jaoks pole sugugi kindel kas temast saab kabinetiminister või mitte . Peaministril pole kohustust kokku kutsuda kogu kabinetti vaid teatud liikmed sellest .Osad peaministri d on kabineti tükeldanud ka kabineti komiteedeks , kus vastaavalt olukorrale teatakse milliseid ministreid nad vajavad. Kogu kabineti kokkukutsumine viitab suuremale probleemile .III Goverment ? kuhu kuuluuvad noored ministrid , kes kuuluvad eliidi alamastmele. Nt briti eurominister on noorminister. Sinna kuuluvad ka erinevad kantslerid , nõunikud jms keda läheb aegajalt vaja. · Prime Ministerial prerogatives: - Managing the relationship between government and the Monarch,
Anglosaksi maades nimetatakse alamkoja esimeest spiikeriks, Saksamaal Bundestagi esimeest Bundestagi presidendiks, Rootsis terve parlamendi esimeest talmaniks. Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad: 1.alalisteks. Alaliste komiteede loetelu on harilikult esitatud parlamendi reglemendis ja nad on igaüks spetsialiseerunud mingile valdkonnale analoogiliselt ministeeriumidega. Siiski on komiteede arv ministeeriumide arvust tavaliselt väiksem. Praktiliselt alati on moodustatud rahandus-, välis- ja kaitsekomiteed. Parlamendi siseküsimuste lahendamiseks on moodustatud mandaat-, reglemendi- ja eetikakomiteesid. 2.ajutisteks.
annaabi.ee 
