Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"komissare" - 9 õppematerjali

Žirondiinide referaat
4
doc

Žirondiinide referaat

seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna- Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Prantsuse kodanlik revolutsioon
3
doc

Prantsuse kodanlik revolutsioon

ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. 27. või 28. juulit 1794 on mõnikord peetud ka revolutsiooni lõpuks, ent kui üldse vaadelda Prantsuse revolutsiooni kui terviklikku sündmust, oleks loogilisem selle lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18.

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
Julius Kuperjanovi elulugu
17
docx

Julius Kuperjanovi elulugu

eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu ja ta annab oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon, alustades siitpeale punaste vastu armutut sissisõda. Korraldatakse luurekäike kaugele vaenlase rinde taha. Püütakse kinni punaste käskjalgu väärtuslike teadetega ja isegi punaseid komissare. Rikutakse punaväelaste telefoniliine ja lastakse õhku sildu. Vaenlase tagalas tegutsevate partisanid ründavat vaenlast ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Peale rünnakut kihutavad ründajad hobustel järgmisse valda ja korraldavad seal uue rünnaku. Neil rünnakutel ei ole niivõrd materjaalne, kui moraalne efekt. Partisanide rünnakute tõttu pole vastasel täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Vabadussõda 1917-1920
7
wps

Vabadussõda 1917-1920

Sakslaste vastupanuvõime ja nende meelekindlus olid Vene kütipolkudele ebameeldivaks üllatuseks.Olude sunnil pidi uus pealetung Narvale viibima. Seda põhjustasid kaks asjaolu: rahutused Vene kütirügementides ning värskete jõudude juurdetoomine Narva rindele, millele kulus aega. Oldi vihased väejuhatusele, kes neile maalinud pettepildi hädaohutust ,,jalutuskäigust sakslastelt mahajäetud Narva linna". Öösel vastu 25. novembrit hakkasid rügemendid mässama. Osa komissare poodi üles, osa pääses pimeduse katte all põgenema Jamburgi. Enamlased alustavad pealetungi 1918. aasta 28. novembri varahommikul algas ägeda suurtükitule toetusel punaarmee rünnak Narvale.See toimus eesti poole kindlustatud kaitseliini vastu.See rünnak tõrjuti saksa ja eesti üksuste poolt edukalt tagasi, kuid enamlased ei leppinud veel kaotusega. Eesti Vabadussõda oli alanud meile edutult. Narvast väljas aga ilmnes kurb tõde ­ enamus polgus olnud sõdureid oli laiali jooksnud

Ajalugu → Ajalugu
110 allalaadimist
Julius Kuperjanov
15
doc

Julius Kuperjanov

Üksuse varrukamärgist saab ühtluse ja lahutamatuse sümbol, mis kohustab võitlema ja andma isamaa eest oma elu. Endise maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tunneb Kuperjanov erilist huvi partisanisõja vastu ja ta annab oma väeosale nimetuseks Partisanide pataljon, alustades siitpeale punaste vastu armutut sissisõda. Korraldatakse luurekäike kaugele vaenlase rinde taha. Püütakse kinni punaste käskjalgu väärtuslike teadetega ja isegi punaseid komissare. Rikutakse punaväelaste telefoniliine ja lastakse õhku sildu. Vaenlase tagalas tegutsevate partisanid ründavat vaenlast ootamatult, jättes oma paarikümnemeheliste gruppidega enamlastele mulje, et neid on palju. Peale rünnakut kihutavad ründajad hobustel järgmisse valda ja korraldavad seal uue rünnaku. Neil rünnakutel ei ole niivõrd materjaalne, kui moraalne efekt. Partisanide rünnakute tõttu pole vastasel täit selgust ründava väeosa asukoha ja suuruse kohta.

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Suur Prantsuse Revolutsioon
16
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt äärmuslikke meetmeid (ka massihukkamisi) kasutades suutsid ka Lõuna-Prantsusmaal valitsusvastased mässud maha suruda. Seal torkas esmakordselt silma ka Napoleon Bonaparte, kes vallutas mässulise Touloni linna. Vendée ülestõusu aga lämmatada ei suudetud. 13. juulil 1793 tapeti aga üks jakobiinide peaideolooge ning terroripoliitika tuliseid toetajaid Jean-Paul Marat. Tapjaks oli noor zirondiinineiu Charlotte Corday, kes uskus, et ta tapis koletise

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
435 allalaadimist
Eesti ajalugu 18 saj-20 saj-1943 aasta
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

Institutsioonid Sõjaväevõim (kuni 5. XII 1941) Armeegrupi „Nord” tagalaülem Franz von Roques komandandid linnades ja asulates Okupeeritud Ida-alade Riigiministeerium ehk Idaministeerium (Alfred Rosenberg) Riigikomissariaat Ostland Riias (Hinrich Lohse) Kindralkomissariaat Reval (Karl-Siegmund Litzmann) Piirkonnakomissariaadid Julgeolekupolitsei ja SD komandör Eestis SS-Obersturmbannführer Martin Sandberger – suutis omandada erakordselt suure mõjuvõimu Komissare hakati välja valima juuni lõpus 1941. 4–6 nädala jooksul valmistati ette, itta saadetavatele ametnikele peeti loenguid geograafiast, kultuurist, poliitilisest olukorrast, tulevastest ülesannetest, seadusandlusest. Eesti Omavalitsus EOV Juht Hjalmar Mäe direktooriumid ja keskasutused maa- ja vallavalitsused Miks Hjalmar Mäe? Kontaktid Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV ametiga (julgeolekupolitsei) Tutvused (Peter Kleist ja Werner Best)

Informaatika → Infoteadus- ja...
103 allalaadimist
Nimetu
64
rtf

Nimetu

lahenduseni jõudma-> lossikohtud, mida on viis. Tallinnas, Haapsalus, Paides, Rakveres, Narvas. Lossikohtud ei jää aga püsima. Vastavalt sellele kuidas kaovad linnuseläänid. Alles jäävad haapsalu( läheb de la gardie erakätesse), II on Narva(läheb Ingverimaa alla, seal lossikohtute süs on). Keerulisemaid asju pidi lahendama siiski asehaldur, sisuliselt kõrgem kohtumõistmine kuberneri käes. Kõikide küs tegeleda ta siiski ei jüua, määrab vastavaid komissare, tasa-pisi hakatakse organit nim komissariaalkohtuks->tln linnusekohus. See on kõrgem kohtuorgan eestimaal, kuid sele kompetents on piiratud. Rootsi kohalikud ametnikud, sõjaväelased, riigimõisate omanikud, kes on saanud läänistuse riigiesindajalt või kuningalt. Tln linnusekohus tegutseb Toompea lossis, kuid vastavalt vajadusele on nad pidanud ka väljasõiduistungeid maal. Need seot tp seot protsessidega. Kohtul on president( asehaldur või kuberner), esialgu tegu nelja

Varia → Kategoriseerimata
29 allalaadimist
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Kuuldes härra de Treville'i sisse astuvat, pöördus kuningas ümber. «Härra, te saabute parajal ajal,» ütles kuningas, kes ärritudes ei suutnud oma tundeid varjata. «Kuulen mina aga ilusaid lugusid teie musketäridest!» «Minul aga on Tema Majesteedi jaoks ilusaid lugusid tema kohtuametnikest,» vastas härra de Treville külmalt. «Kas tõesti?» küsis kuningas kõrgilt. 165 «Mul on au teatada Teie Majesteedile,» jätkas härra de Tréville samas toonis, «et salk prokuröre, komissare ja politseiametnikke -- muuseas väga austusväärsed kuid nähtavasti väga sõjaväevaenulised inimesed -- on võtnud endale õiguse areteerida minu või õigemini teie alati laitmatult käitunud musketäri, kes on kõikjal tuntud ja kellest ka Teie Majesteet on ainult head kuulnud, nimelt härra Athose. Nad vedasid teda avalikult läbi tänavate ning heitsid ta For-1'Évêque'i, -- ja seda kõike käsu põhjal, mida mulle keelduti näitamast.» «Athos,» sõnas kuningas masinlikult

Kirjandus → Kirjandus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun