2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Jaan Krossi raamat "Kallid kaasteelised" Tähtsus kirjanduses Jaan Kross kehastas Eesti jaoks viimast nn suurt kirjanikku -- 19. ja 20. sajandi laadis rahvuskirjanikku, kirjandushiidu. Kui küsitakse "ütle üks eesti kirjanik", siis selleks on ikka olnud Kross. Jaan Kross on olnud geniaalne jutustaja ja see on kadestusväärne anne. Ta kirjutas eesti rahva
Ta saadeti väljaõppele Jalkalasse, sealt rindele moodustamisel määrati väljaõppele tankitõrjekompaniisse. Juunis- augustis 1944 oli tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksil. Tagasi Eestisse naastes saadeti ta rindele Sinimägedesse. Ta arreteeriti sügisel 1944 ja vabanes 1946. Seejärel õppis ta Tallinna Tarbekunsti Instituudis. Märtsis 1947 põgenes ta üle jää Soome, kus ta vahistati ja loovutati Nõukogude Liidule. Talle määrati 10 aastat vangilaagrit Komimaal. Vabanedes lõpetas ta Tallinna Kunstiinstituudi ja töötas mitmel töökohal kujunduskunstnikuna. Seitsmendas peatükis räägiti Ahto Talvist. Ahto Talvi sündis 26. oktoobril 1924 Järvamaal Väätsa vallas vallakirjutaja pojana. 1943 kevadel astus ta vabatahtlikult Eesti Leegioni, millega ta käis väljaõppel Poolas Debica õppelaagris ning sai nooremseersandi auastme. 1943. aasta oktoobris puhkusel olles põgenes ta Soome, kus astus vabatahtlikult armeesse, käis ka väljaõppel Jalkalas
" (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri)
Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi proosasse on kandunud luulekeele ilu, kuid ka tõlkija täpsustunne. Luule Luuletajana võttis kasutusele vabavärsi. Esimestes luulekogudes väärtustab ta inimeseks olemist. Kodanikutunde rõhutamise kõrval toob esile ka armastuse, õnne ja tõe vajalikkuse.
" (Rein Veidemann) "Kokku võttes: tegemist on omapärase muinasjutu elik ajaloolise romaaniga. Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700- leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Tunnustused 1971: Friedebert Tuglase novelliauhind Friedebert Tuglase novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas Friedebert Tuglas 1970. aastal
kehvemad kui (sürja)komi keele omad. Ajalugu Arvatakse, et permi keeli kõnelenud rahvastik asustas Kaama ja Vjatka jõgikonda. Sürjakomide esivanemad liikusid sealt I aastatuhande lõpul, võib-olla bulgaaride survel, Võtsegda basseini. Vene kroonikais mainitakse komide esivanemaid (perm´) esmakordselt 967. Juba 11. sajandi lõpul sattus sürjakomide asuala sõltuvusse Novgorodist. Novgorodlaste sõjasalgad käisid aeg-ajalt Komimaal makse kogumas, eelkõige huvitasid neid karusnahad. 14. sajandi lõpul õnnestus Permi Stefanil sürjakomid emakeelse misjonitöö abil õigeusku pöörata. See tähendas ka nende sattumist Moskva mõju alla. 1478. aastal liideti Stefani loodud Permi piiskopkond ametlikult Moskva suurvürstiriigiga. 15. sajandi II poolel õigeusustati ja liideti Moskvaga ka permikomide asuala (Perm Veliki). 19. sajandil olid komid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas
Lõpetas selle 1942. 1943 Saksa sõjavägi tegi totaalse eesti poiste mobilisatsiooni, õnneks rindele ei pidanud minema. Westholmi gümnaasiumis õppisid 6 keelt, oli võimalus olla Saksa staabis tõlk. Sakslased arreteerisid ta kui mehe, kes organiseerib või käib läbi nendega, kes tahavad taastada Eesti Vabariiki. Arreteeritud kõigepealt sakslaste poolt, 1944-1946 tööl Tartu Ülikoolis, 1946 arreteeritakse nõukogude võimu poolt. 1948-1954 on sunnitööl ja asumal Komimaal. Sinna viidud inimesed said teiseks karistuse mooduseks selle, et kui sunnitöö oli läbi, siis polnud õigust tagasi pöörduda Eestisse. 1953 Stalin suri, siis hakati pikkamisi neid poliitvange lahti laskma. Nõnda Kross saab üsna varakult, 1954 tagasi eestisse, 34-aastasena. Ülikooli lõpetades abiellus, naine kui rahvavaenlase naine lahutas temast vältimaks enda Siberisse saatmist. Siberis Kross abieellus uuesti ühe poliitvangiga. Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal
Lõpetas selle 1942. 1943 Saksa sõjavägi tegi totaalse eesti poiste mobilisatsiooni, õnneks rindele ei pidanud minema. Westholmi gümnaasiumis õppisid 6 keelt, oli võimalus olla Saksa staabis tõlk. Sakslased arreteerisid ta kui mehe, kes organiseerib või käib läbi nendega, kes tahavad taastada Eesti Vabariiki. Arreteeritud kõigepealt sakslaste poolt, 1944-1946 tööl Tartu Ülikoolis, 1946 arreteeritakse nõukogude võimu poolt. 1948-1954 on sunnitööl ja asumal Komimaal. Sinna viidud inimesed said teiseks karistuse mooduseks selle, et kui sunnitöö oli läbi, siis polnud õigust tagasi pöörduda Eestisse. 1953 Stalin suri, siis hakati pikkamisi neid poliitvange lahti laskma. Nõnda Kross saab üsna varakult, 1954 tagasi eestisse, 34-aastasena. Ülikooli lõpetades abiellus, naine kui rahvavaenlase naine lahutas temast vältimaks enda Siberisse saatmist. Siberis Kross abieellus uuesti ühe poliitvangiga. Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal
annaabi.ee 
