Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest. Kaheksajalgsete toiduks on merepõhjas elavad loomad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega.
Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad (3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga
See ongi valdavalt veekarva, läbipaistva kehaga olendi ainus silmatorkavam detail. Üldiselt on millimallika ehitus üks lihtsamaid, mida loomariigi esindaja puhul ette võib kujutada. Meduusi keha ehk "kummik" meenutab tagurpidi pööratud süldist alustassi. Selle alakülje keskosas asub suuava, mille ümber on juba mainitud sugunäärmetest rist. Suu juures ripnevad ka neli eeslikõrvu meenutavat suusagarat, mida rahvasuus sageli ekslikult kombitsateks nimetatakse. Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna,
Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Kahel viimasel on seljaosas õhuke plaatjas sisemine toes. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, puudub jalg, mis on muundunud iminappadega varustatud kombitsateks (haarmed), mis paiknevad suu ümber. Kaheksajalgadel on 8 kombitsad, seepiatel ja kalmaaridel 10 - ülesandeks saagi püüdmine, nendel paiknevad meelerakud, millega tajutakse lõhna ja maitset. Neil on suured silmad (ehituselt sarnased selgroogsete omadega), eristavad esemete kuju. Närvisüsteem võimaldab kiiresti liikuda ja kiiresti muuta kehavärvust. Soole tagaosa läheduses on tindinääre, mille eritise vettepaiskamisel muutub see sogaseks, võimaldades saaki püüda või põgeneda.
südakarpi. Sissevooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi koos toiduga karbi õõnde liigub. Väljavooluava ava karbipoolmete vahel, mille kaudu vesi ja elutegevuse jäägid karbist välja liiguvad. PEAJALGSETEL ON JALA ASEMEL KOMBITSAD Peajalgsed elavad meredes. Nad on välise toeseta limused, kellel on pea, puudub aga jalg. See on muundunud suu ümber paiknevateks kombitsateks, millega nad püüavad saaki ja kaitsevad end. Peajalgsed on hästi arenenud ajuga keerukalt käituvad loomad. Pea külgedel on suured silmad, nad näevad hästi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmisel. Enesekaitseks saavad nad muuta ka oma kehavärvi. Kõik peajalgsed on röövloomad: kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest, kaheksajalgade toiduks on merepõhjas elavad loomad
ühendatud ringsoontega · süda puudub · hingavad enamasti läbi naha, osa lõpusjätkmete abil · liitsugulised · muna vastne täiskasvanud isend LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED · üheosaline koda, pea ja liikumiseks · kahest poolmest koda · jalg moondunud kombitsateks ja jalg · liikumiseks kiilukujuline jalg lehtriks · hingavad lõpuste või kopsudega · pea puudub · pea olemas · hingavad lõpustega · sisetoes seljal naha all
kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasutavad nad kombitsaid ja nokataolist moodustist. Kombitsaid on laevukestel umbes 90, teistel peajalgsetel 8 või 10. Peajalgsetel on papagoi noka kujulised sarvlõuad, millega nad suudavad purustada isegi kalade luid. Toitu peenestavad nad hõõrlaga ehk raadulaga
jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega
jalg väljavooluava sulgurlihased närvisüsteem mantel sooltoru lõpused 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. Peajalgsed on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Enamik peajalgsetest on välise kojata. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud suu ümber paiknevateks võimsateks iminappadega varustatud kombitsateks. Pea külgedel on suured silmad. Saak tükeldatakse papagoi nokka meenutavate lõugadega. Näited: seepia ehk ,,tindikala" 10 kombitsat kalmaar 10 kombitsat kaheksajalg 8 kombitsat Kaheksajalg seepia http://lepo.it.da.ut.ee/~annique/pildid.html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk
6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda. Koja alumises osas on avamus ehk koja suue, millest sirutub välja jalg ning kombitsatega pea. Teo liikumist soodustavad limanäärmed, mis eritavad lima, et tigu talda kokku tõmmates lihtsamini liikuda saaks. Kõhu all asuva jala tõttu nimetatakse neid kõhtjalgseteks
torukujulist eritustorukest (neeru). Vereringe: suletud, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega. Südant pole. Hingamine: enamasti läbi naha, osa lõpusjätke abil. Sigimine: liitsugulised. Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: vihmauss, harjasliimukas, kaanid. LIMUSED Neil on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. TEOD üheosalise kojaga loom. KARBID kahest poolmest koda, liikumiseks kiilukujuline jalg. PEAJALGSED jalg on moondunud kombitsateks ja lehtriks. Elupaik: vees, maismaal. Eluviis: vabalt elavad, mõned kinnitunult. Liiguvad lihaselise jala abil või vee reaktiivjõudu kasutades. Toes: koda või sisetoes. Seedeelundid: pärakuga lõppev sooltoru, seedenääre maks. Närvisüsteem: peaaju ja närviväädid. Nägemiselundid: silmad, peata loomad silmadeta. Erituselundid: üks või mitu keerulise ehitusega neeru. Vereringe: avatud; süda ja osaline veresoonestik. Hingamine: kopsude või lõpustega. Sigimine: liitsugulised
annaabi.ee 
