kolorimeetri minielektronarvuti abil. Kolorimeetri tablool ilmub numbriline näit kas läbitavuse või ka optilise tihedusena (või ka kontsentratsiooni või aktiivsusena). Kolorimeeter lülitatakse vooluvõrku, vajutatakse klahvile ja lastakse 15 minuti jooksul soojeneda. Seadme nullseisu kontrollimiseks tõstetakse mõõteboksi kaas üles ja vajutatakse klahvile 0. Kolorimeetri tablool ilmub vilkuvast komast vasakul sümbol 0 , vilkuvast komast paremal aga nullnivoo väärtus, mis võib asetseda 0,001 ja 1,000 vahel. Vajaduse korral reguleeritakse nullseisule vastavat lugemit pöörates kruvikeerajaga potentsiomeetreid (kummagi fotoelemendi tarvis eraldi), mis paiknevad avades kolorimeetri paremal küljel. Nullseisu kontrollitakse enne igat uut mõõtmistsüklit. Mõõtboksis on kaks kohta küvettide tarvis. Tagumisse küvetti valatakse lahusti, eespoolsesse uuritav lahus
2 Q, Q, kuna need arvud ei ole esitatavad kahe täisarvu jagatisena. Ratsionaalarvu esitamine kümnendmurruna Iga ratsionaalarv esitub kas lõpliku või (lõpmatu) perioodilise kümnendmurruna Näiteks: 2 = 2, (0); 1 - = -0,25; 4 2 - = -0,181818... = -0, (18). 11 Kümnendmurrud Kümnendmurd on kümnendsüsteemis koma abil kirjutatud murdarv, kus komast vasakul paiknevad täisosa numbrid ning komast paremal murdosa numbrid. Iga lõpliku või perioodilise kümnendmurru saab esitada harilike murdude summana, lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurru aga vastava rea (e. lõpmatu summa) abil. Näited: täisosa murdosa 7 7 1) 3,7 = 3 + = 3 ; 10 10 Näited kümnendmurdudest 3 1 5 9
............. 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus........................................................... 9. · Kasutatud materjal.................................................................. 10. Ott Arderist Elu Luuletaja ning lastekirjanik Ott Arder on sündinud 1950
Igal kümnendnumbril on tema traditsiooniline väärtus 0 ... 9. Järgu väärtus on selles arvujärgus asuva numbri väärtus. Arv koosneb numbritest. Näide: arv 1024 koosneb neljast numbrist: `1` `0` `2` `4`. 4. Mida näitab koma? Koma näitab, kus lähevad täisarvulised järgukaalud üle murdarvulisteks (ehk kus lõppeb täisosa ja algab murdosa). 5. Millised arvujärgud on kõrgemad järgud? Arvujärgud ai , mis asuvad komast vasakul poolel (täisosa) ja neid nimetatakse ka täisarvulisteks järgukaaludeks. 6. Millised arvujärgud on madalamad järgud? Arvujärgud ai , mis asuvad komast paremal poolel (murdosa) ja neid nimetatakse ka murdarvulisteks järgukaaludeks. 7. Milline on täisosa madalaima järgu kaal suvalises arvusüsteemis? pn pn-1 pn-2 ... p1 p0 , p-1 p-2 p-3 ... p-m p0 – on madalaim järgu kaal. 8. Mitu erinevat järguväärtust (ehk numbrit) võib olla arvusüsteemi igas järgus?
alustasid õpingutega , teisel said asjast aimu ja kolmadal hakkasid lõpetamise peale mõtlema . Semikooloniga eraldatakse : Omavahel lõdvemini seotud lauseosad , eriti kui komal on neis lauseosis juba muu osa täita : NT : Kruus rudises jalge all vihaselt , kirjakuulutavalt ; tuul vihises puuokstes süngelt . NB :Semikoolon on komast tugevam , aga punktist nõrgem eraldaja Mõttekriips(ud) pannakse : 1. Koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ete : Rahulik , nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema . 2. Eriti esile tõstetud lisandi eraldamiseks põhjast : Viimase ülesande lahendas valesti isegi Martin Meie
Koondlause loetelurühmad uksteisest: nt. Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmuri (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt
Ühikud, mis on ühekordse jagatisena, peavad olema kirjutatud kaldkriipsuga või negatiivse astmena N: m/s või ms-1 Jagatisena tohib esitada ainult ühte kaldkriipsu N: m/s2 mitte m/s/s. Lubatud on kasutada sulgusid. Tähis tuleb eraldada arvväärtusest tühemikuga N: 5 kg mitte 5kg, kehtib ka protsentidele Arvväärtuste esitamisel: - tuleks jätta tühemik 3 grupilise numbrite vahel nii vasakul kui paremal komast (N: 15 739,012 53), kui on ainult neli numbrit, võib tühemik puududa. Ei tohiks kasutada komasid tuhendete eraldamiseks - matemaatilistes tehetes rakendada ühikute tähiseid (kg/m3) ja mitte nimetusi (kilogramm/kuupmeeter) - peab olema selge, milline tähis kuulub arvväärtusele ja milline matemaatiline tehing rakendub suuruse väärtusele. N: 35 cm × 48 cm, mitte 35 × 48 cm; 100 g ± 2 g, mitte 100 ± 2g. 6. ETALONI MÕISTE. PRIMAARETALONID
ENUM ja SET - on omavahel peaaegu sarnased, lubades kindlat piirangut; näiteks ENUM lubab ainult JAH ja EI või MEES ja NAINE jne; SET puhul saab salvestada rohkem väärtusi; mõlemad saavad hakkama 65535 märgiga Arvtüübid INT - täisarv vahemikus –2147483648 kuni 2147483647. Kui andmevälja atribuut on tähistatud UNSIGNED, siis on vahemikuks 0 kuni 4294967295 DECIMAL - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis 3 arvu komast jääb vasakule ja 2 paremale. Väärtusi ei ümmardata. Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE
nimisõna vormist. Lühend, number, märk või sümbol vastab niisugusel juhul sõna tüvele. Muutetunnuseid ühendab lühendi ja numbriga sidekriips. Kirjavahemärgid Punkt käib lause lõppu. Kasutatakse ka araabia numbrite järel, kui tegemist on järgarvuga. Punkti ei panda eraldiseisvate, omaette real olevate väljendite järele. Loetelu lõpus on punkt. (2004: 372) Semikoolon on kirjavahemärk, mis eraldab punktist nõrgemini ja komast tugevamini. Semikooloniga eraldatakse kaks tekstiosa, mis võiksid olla omaette laused, kui kuuluvad sisu poolest tihedamalt kokku. Semikooloni asemel võiks sel juhul olla ka punkt. Semikoolonit kasutatakse samuti selguse huvides, et jagada pikki loetelusid alarühmadesse. (2004: 373) Koolonit kasutatakse lause lõpus oleva sellise loetelu ees, mis selgitab ja täpsustab midagi varemöeldut. Lause ees asuv täpsustus eraldatakse komadega. Kooloniga osutatakse
Hulka esitatakse: Hulgaelemendid ei ole hulgas üksteise suhtes kuidagi järjestatud. — tema elementide täieliku loeteluna loogsulgude vahel: Hulgas ei ole korduvaid elemente. { a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü } või {a e i o u õ ä ö ü} Igat hulgaelementi on hulgas "üks eksemplar" : { 1 3 3 5 5 5 } = { 1 3 5 } ( komast võib loobuda, kui iga hulgaelement esitub üksiku tähemärgi abil ) Hulgaelemendi e V tähistatakse: e ∈ V kuulumist hulka — tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit regulaarset Elemendi d mittekuulumist hulka V tähistatakse: d ∉ V äratuntavat seaduspärasust:
handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled); 2. rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja. Sidekriips Sidekriips tuleb panna: 1. kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show, topless-neiu, squash'i-väljak, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-kesksõna, mõte-tüüpi sõna, kuni-sõna; 2
annaabi.ee 
