remonditakse või vahetatakse Kui kulunud pesadesse või deformeerunud kepsudesse paigaldada lihtsalt uued laagriliuad, on laagrite ressurss väike Kui on kahjustatud raamlaagriliuad, siis kontrollitakse kindlasti laagrisängide deformatsiooni ning samateljelisust Kui remonti nõuab väntvõll Osandatakse mootor täielikult, sest vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse kolvigrupi detaile, klappe ja klapijuhtpukse, õlitõrjekübaraid-neid detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et
värske seguga ja heitegaasi väljasurumine. Kahetaktilise mootori puhul omaette taktid, vaid moodustavad osa töö- ja survetaktist. Teoreetiliselt peaks kahetaktiline mootori võimsus olema neljataktilise mootori omast 2 korda suurem, kuid mitmel põhjusel (sealhulgas läbipuhumise puudulikkuse tõttu) on ta ainult ligikaudu 50% võimsam ja kulutab seejuures 15-20% rohkem kütust. Peale selle on kahetaktilise mootori kolvigrupi soojuslik koormus suurem ja mootori töökindlus halvem. Võimsaid kerge vedelkütuse mootoreid seetõttu kahetaktilisena ei ehitata ; väikese võimsusega mootoreid kasutatakse näiteks mootorrattamootoritena ja paatide päramootoritena. Kahetaktiliste diiselmootorite võimsus on kuni 15MW (20 000 hj ) ja nad paistavad silma hea töökindluse poolest ( aeglasekäigulised laevamootorid, kiirekäigulised otseläbipuhumisega automootorid). 1.4DIISELMOOTOR
390 -8544,9 0 420 -2663,9 0 100 200 300 400 500 600 700 800 450 3396,41 -5000 480 6385,28 -10000 510 6601,64 540 6338,78 -15000 570 6862,77 600 6869,21 630 4379,15 660 -297,98 690 -2016,8 720 9192,69 [ °] F0 [ N ] 0 11407,31 30 8838,316 60 2860,392 90 -2843,264 Kolvigrupi inertsjõud 120 -5703,656 150 -5995,052 180 -5720,784 15000 210 -5995,052 240 -5703,656 10000 270 -2843,264 300 2860,393 330 8838,316 5000 360 11407,31 390 8838,315 420 2860,391 0 0 100 200 300 400 500 600 700 800 450 -2843,265 480 -5703,657 -5000 510 -5995,051 540 -5720,784 570 -5995,052 -10000 600 -5703,656
Tähtis on külma 12 kg © + 32 kg(O2) = 44 kg (CO2) , mootori hea käivitus, mis suurel määral oleneb põlemiskambri 3. Mootori koormatusest (termilise koormuse suurenemisel 4kg (H2) + 32kg (O2) = 36 kg (H2 O) jne. Saame et L0 = 0,495 sisepinna ja tema mahu suhtest. Otsepihustamisega põlemiskambritel kolvigrupi temperatuur tõuseb , polütroobi näitaja suureneb). kmol/kg on see suhe väike, mis tagab väikesed soojuskaod põlemiskambri 4. Kolvigrupi tehnilisest seisukorrast ( näit. kolvirõngaste ja Teoreetiliselt vajalik õhu mass 1kg kütuse põlemiseks võib arvutada seinte kaudu kompressiooni takti lõpul ja seega hea käivituse. Hea klappide tiheduse vähenemisel jne
Kepsud Sisselase nukkvõll Kolvid Väljalase nukkvõll 25 Küsimused 1. Nimetage õlitussüsteemi kolm funktsiooni: a) Vähendada hõõrdumist detailide vahel, mis vähendab nende kulumist ning soojuspaisumist. b) Jahutada mootori sisedetaile. Soojuse ülekandmine nii kolvigrupi kui ka väntvõlli ja nukkvõllide laagrite piirkonnast väliskeskkonda. c) Eemaldada hõõrdepindadelt ja koguda kokku kuluproduktid. 2. Mis tüüpi õlipumbad on kasutusel tänapäeva autodel? Tänapäeval kasutatakse sisehambumisega rootor pumpad. 3. Kirjeldage nn kuiva karteriga mootorit. Eelised, kus kasutatakse. Kuiv karter hoiab õli valises paagis kust pumpab väli pump survestatud õli läbi filtri ja ka õli jahuti mootorisse
põhjale lähemal olevale rõngale, kuna see töötamisel kuumeneb enam. Kolvirõngad fikseeritakse soontes messingist tihvtidega. Gaasi läbipääsu tõkestamiseks ei paigutata rõngalukke kohakuti. Ka ei või rõngalukud asetseda kohakuti gaasijaotusakendega. Kolb ja kolvirõngad (välja arvatud ülemine) on kaetud parema sissetöötamise huvides õhukese tinakihiga. Sageli on ülemine kolvirõngas kroomitud. Bensiinimootorsaagide kasutusaeg oleneb esmajärjekorras mootori silindri ja kolvigrupi (kolb + rõngad) vastupidavusest. Kolb ja silinder töötavad rasketes tingimustes (kuumus, kiire liikumine). Seepärast tuleb sae kasutamisel järgida nõudeid, millest oleneb silindri ja kolvi õige töörežiim. Keps ühendab kolbi väntvõlliga. Ta valmistatakse legeerterasest I-kujulisena, et tal oleks suur paindetugevus. Kepsul on ülemine ja alumine pea. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks või paigaldatud nõellaager, alumises peas on nõel- või kuullaager.
Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema
liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub
Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema
- pööretepiiraja mootori kontroll - kõrgetemperatuurilise jahutusvee pumba kontroll - madalatemperatuurilise jahutusvee pumba kontroll - kõrgetemperatuurilise jahutusvee termostaadi kontroll - õlipumba kontroll 56 - õlitermostaadi kontroll - ülelaadija laagrite vahetus - kepsulaagrite vahetus - kepsu mutrite vahetus - silindrikaante ülevaatus - hülsside ülevaatus - silindrite jahutusvee ruumi kontroll - kolvigrupi kontroll - käivitusklappide kontroll Iga 16 000 töötunni tagant: - nukkvõlli ülevaatus - kütuse kõrgsurvepumba täielik kontroll - pööretearvu regulaatori kontroll - õlivahetus võllipööramisseadmes - pööretearvu regulaatori buusteri kontroll - õlianalüüsid dempferist - dempferi tehniline kontroll Iga 24 000 töötunni tagant: - kontrollida vändakaela laagreid - masina vundamendile kinnituse kontroll - väljalaskekollektori kontroll - peakäivitusklapi kontroll
mustumine. Seda põhjustab tahkete põlemisproduktide, tolmu, mootori kulumisproduktide ning niiskuse kogunemine õlisse. Tahked lisandid kiirendavad kulumist, vesi aga kiirendab korrosiooni ning võib põhjustada mõnede manuste eraldumise õlist. Õli mustumise kiirus sõltub suurel määral mootori ehitusest (karteri maht, puhastite tüüp), selle tehnoseisundist ning õlifiltrite hooldamisest. Mida väiksem on õli hulk karteris, seda kiiremini ta mustub. Kulunud kolvigrupi korral kiireneb samuti mustumine. Kergete fraktsioonide väljaauramine ja ärapõlemine põhjustab viskoossuse tõusu. Põlemata kütuse sattumine õlisse aga vähendab õli viskoosust. Spektraalanalüüs Välise vaatlusega ei ole võimalik otsustada õli koostises toimunud muutuste ning esialgsete omaduste säilimise üle. Seda saab teha üksnes laboritingimustes. Üks õli omaduste hindamise meetodeid on spektraalanalüüs
mustumine. Seda põhjustab tahkete põlemisproduktide, tolmu, mootori kulumisproduktide ning niiskuse kogunemine õlisse. Tahked lisandid kiirendavad kulumist, vesi aga kiirendab korrosiooni ning võib põhjustada mõnede manuste eraldumise õlist. Õli mustumise kiirus sõltub suurel määral mootori ehitusest (karteri maht, puhastite tüüp), selle tehnoseisundist ning õlifiltrite hooldamisest. Mida väiksem on õli hulk karteris, seda kiiremini ta mustub. Kulunud kolvigrupi korral kiireneb samuti mustumine. Kergete fraktsioonide väljaauramine ja ärapõlemine põhjustab viskoossuse tõusu. Põlemata kütuse sattumine õlisse aga vähendab õli viskoosust. Spektraalanalüüs Välise vaatlusega ei ole võimalik otsustada õli koostises toimunud muutuste ning esialgsete omaduste säilimise üle. Seda saab teha üksnes laboritingimustes. Üks õli omaduste hindamise meetodeid on spektraalanalüüs
annaabi.ee 
