TÜ geoloogia muuseumi külastus Näitusel nägin erinevaid ekspositsioone nii Eesti kui ka välismaade museaale (kivimeid, meteoriite, maavarasid, skelette, kolpasid, fossiile) teiste hulgas ka mõningaid teadlaste kujusid. Lisaks kujudele rääkis ja jagas informatsiooni meiega tädi kes pileteid müüs. Ta rääkis erinevate kivimite tekkest ja kohtadest kus neid leitud on. Meteoriitidest sh ka kaali meteoriidikraatrist Saaremaal. Nägin aineid mille sellesarnasest olekust mul aimugi polnud nagu näiteks kipsi eri kujud ja hõbe ning kuld päris kujul otse loodusest. Need ained ja kivimid sellises looduspärases olekus olid üpris huvitavad, aga kõige
paneb paika inimese nägususe ja arenguklassi. Teine põhiteema mille üle Gouldi juurutles oli kolpade mõõtmine . Mees nimega Morton oli nii öelda kolpade mõõtja kes mõõtmise tulemusel järjestas inimesed mõõdupuule. See on küll väga absurdne kuidas ta neid mõõtmisi tegi ja kuidas ta hindas oma mõõtmisi . Mõningatest tema mõõtmis arvutustes , saaks välja tuua selle ,et ta mõõtis inimeste kolpasid sinepiseemnetega mis olid erineva suurustega . Kui tema skaala oleks ruumiliselt olnud 1-50 mingit ühikut siis sinepiseemnetega mõõtmise viga oleks olnud sellest 1/5 . Seda viga ei ole võimalik ignoreerida . Nii ka Mortonile hakkas selline viga silma ja ta vahetas sinepiseemned tinakuulide vastu. Tema katsed olid väga seinast seina sellegipoolest . Et tõsta vagete rasside väärikust ja alandada teiste rasside väärikust kasutas ta mõõtmisel mitmeid nippe
Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena
Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid. Lähedal asub Tara küngas, kus asus loss Dolmen haudehitis, kaetud horisontaalse kiviplaadiga, kiviplaatidest kamber Menhir kõrge püstine kivirahn, vahel asusid rühmiti. Neid leidub Prantsusmaal Carnacis kilomeetrite pikkuste ridadena
(Hallstati kalmistu). Kalmistute lähedusest avastati ka Hallstatti soolakaevandus. Soolakaevandused andsid ka selle piirkonna ülikutele head tulu, käigud võivad olla isegi mitmesaja meetri sügavusel. Neid käike on uuritud ka arheoloogiliselt ja sealt on saadud ka soolavaringu alla jäänud kaevureid. Hallstatti keskuses on kirik, mida nimetatakse Beinhausiks (luumajaks), kajastab palju hilisemat kultuuri. Nimelt on ta mähedevahelises orus, ja selle kiriku riiulitel palju kolpasid. Inimesed maetakse maha, 15 aasta pärast kaevatakse ta välja ja hoitakse päikese käes, et luud ära pleegikd. Seejärel pannakse kolmbad riiulitele (kaunistatakse ära, kirjutataks enimed ja sünni- ja surma-aastad). La-Téne kultuur 500 eKr ajaarvamise vahetus Selle kultuuri nimetus on tulnud ühest järvest veidi kõrgema liiva saare järgi. Neuenburgi järvest leiti mitu huvitavat mõõka ja odaotsa. Pärast seda, kui vesi oli uuesti normaalsele
- vanaisa näitas Leemetile oma tiibu, poisi arust olid need täiuslikud, kuid vanaisa osutas kohtadele, mis tema arust veel kohendamist vajavad, seejärel hakkas taat kähistama ja Leemet otsustas ka magama minna - koopasse Hiie juurde jõudes oli neiu ärkvel, nad mõistsid, et saavad nüüd koju minna ja oma kodu rajada ning abielluda, Leemet armastas Hiiet ja oli pöörasust ning elujõudu täis 25. - Hiie ja Leemet lahkusid saarelt, vanaisa pani neile kaasa ohtralt kolpasid ja liha, kolbad pidid nad ära jagama, kellele soovisid -kodukaldale lähenedes märgati esiti täid, seejärel ka inimahve, kes puuotsast nende tulekut nägid ja tervitama tahtsid tulla, olis pealt näinud kogu toimunut, Leemet tahtis neile kinkida 2 peekrit, kuid inimahvid ei saanud neid vastu võtta, sest tundsid ära, et tegu on munga või raudmehe omad - peagi jooksis nende poole ka Ülgas karjudes, Leemetis vallandus seesama vihahoog, ning ta
Tuntumad asulad Jericho, Catal Hüyük-hiilgeaeg u 6000-7000 ekr. Tekkeajal polnud põllumehed vaid kütid, kes hakkasid loomi kodustama ja põldu harima. Jericho u 9000 ekr , samuti polnud algselt põlluharijate asula ja u 8000-7000 ekr mindi üle põlluharimisele, oli kindlustatud asula. Üldmuljelt olid sellised, mis jätavad võrdse mulje e valitsejatele viitavat materjali pole- ühiskonna pilt arheoloogiliste leidude põhjal võrdne. Sealt leitud kaunistatud kolpasid, mis viitavad esivanemate kultusele. Viljaka poolkuu otstes kujunesid välja tsivilisatsioonid- Egiptus ja Mesopotaamia. Kujunes u 4000 ekr, Mesopotaamia areng sujuvam. Suuremad asulad seal juba 5000 ekr ja 4000 ekr teada juba kümnetesse tuhandetesse ulatuvate elanikega arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto-kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele
) «Puh,» ähkis skolaar, «siin ta vist ongi.» Võti seisis võtmeaugus. Jehan seisis ukse juures. Ta lükkas seda tasa ja pistis pea prao vahelt sisse. Lugeja on muidugi lehitsenud Rembrandti, selle maalikunsti Shakespeare'i imelist toodangut. Tema imestusväärsete gravüüride seas leidub üks ofort, mis kujutab arvatavasti doktor Fausti * ja mida võimatu on ilma sügava erutuseta vaadata. Teie ees on sünge kong, selle keskel laud täis veidraid esemeid: kolpasid, gloobusi, retorle, sirkleid, pärgamente täis hieroglüüfe. Doktor istub laua juures laias mantlis, peas kulmudeni surutud nahkmüts. Temast on näha ainult pool keha. Ta on oma määratu suurelt tugitoolilt pooleldi üles tõusnud, ta kokkupigistatud käed toetuvad lauale ja ta silmitseb uudishimu ja hirmuga suurt maagilistest tähtedest koosnevat kiirgavat ringi, mis tagumisel seinal paistab nagu päikese spekter pimedas toas. See kabalistlik päike näib silmade ees värisevat ja täidab
annaabi.ee 
