kehad heideti trepist alla väljakule. Kõige suuremad rituaalid toimusid iga 52 aasta tagant. 5. Nad uskusid peamiselt samasid jumalaid ning jumalannasid ning kultuur ja religiooon olid suhteliselt sarnased nii Kesk-Ameerikas kui ka Lõuna-Ameerikas. Usundeid oli küll erinevaid kuid Kesk ja Lõuna-Ameerika puutusid nii tihetalt kokku, et paljud tegemised olid sarnased. Ka pühakojad olid olid enamjaolt sarnased: kivipüramiidid. 6. Euroopast tulnud kolonialistid olid oma arengu poolest mõnesmõttes palju kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Kesk- ja Lõuna-Ameerika oli kindlati nõrgemad ja vaesemad resurssidelt ja erinevatelt kaitsvatelt võimalustelt. Ameerika polnud veel nii võrd arenenud kui euroopa, kus olid kindlasti paremad elu tingimused ja võimalused. 7. Kui indiaani riigid oleks suutnud XVI saj. Tagasi lüüa eurooplaste vallutused oleks kindlast
kui ka naisi, täiskasvanuid ja lapsi. Asteekide ohverdamine nägi välja järgmiselt: ohvritel lõigati püramiidi tippus süda seest, löödi pea maha ning nende kehad heideti treppidest alla väljakule. 5. Kesk- ja Lõuna Ameerika riikide uskumused ja jumalad olid sarnased. Mõlema kultuuri puhul esines palju erinevaid jumalaid. Ka pühakojad olid mingismõttes sarnased: mõlemil juhul ehitati kivipüramiide. 6. Euroopast tulnud kolonialistid olid oma arengu poolest mõnesmõttes palju kõrgemal järjel: kasutusele olid võetud juba tuli relvad. Eurooplaste eelis seisnes ka suuremas rahvaarvus. Eurooplaste sõjakunst oli palju arenenum aga peamiseks eeliseks oli siiski palju suurem inimressurs. Eurooplaste rünnak oli üldse Ameerika põliselanike jaoks ootamatu ning nad polnud endale rajanud erilisi kaitseehitisi, kuna varasemalt polnud neid eriti vaja läinud. 7
Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal Lõuna-Ameerika Holland Indoneesia Venemaa vallutatud alad. Inglismaa Inda, Ida-Aafrika Tööstusühiskonnast infoühiskonda. 20. sajandiks oli maailm jagunenud emamaadeks ja kolooniateks. Emamaad: Arenenud riigid/Põhja riigid.
Uurib ka seda, milline on kokkupuude lääne ühiskonnaga läbi koloniaalsüsteemi. Kol võimude poolt pakutud mudelid erinesid põlisrahvaste omadest kõvasti. NT meie jaoks on tavaline mõiste „maaomand“ – võime omada ja osta maad. Aga osades ühiskondades puudub arusaam sellest,et inimene võib omada maad, selleks vaja kultuurilist kontseptsiooni. Maa lihtsalt on olemas ja keegi ei saa seda omada. Kuidas NY tekkis? Saabusid hollandi kolonialistid Manhattanile ja euroopalikust seisukohast ostsid indiaanlastelt ostsid Manhattani saare. Läänelikus mõistes kõik klapib, saar on eurooplaste oma. Lääne kolonialistid on justkui õiguspäraselt omandanud maa, aga indiaanlaste arvates pole midagi sellist toimunud. Sellest tekivad konfliktid. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüteemide uurimine. Majanduslik kästilus algas 30ndatel, eraldi uurimisvaldkonda polnud. 20ndatel
olukorda sallida? Või on siin tõelise sallivuse näitajaks enamuse suuremeelne luba omi piire koomale tõmmata ja lasta teistel minna? Kas siitkohast tuntakse jällegi ära, et ,,teistelgi" on õigused ning tekib teatud avatus ja lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida? Kuidas kaplan taolistes olukordades käitub, või käituma ,,peab"? Sisserändajate ühiskonna puhul on erinevate rühmade liikmed jätnud maha oma kodumaa ja saabunud uuele maale, kusjuures nad pole kolonialistid ning hoiavad kokku suhteliselt väikeste hulkadena. Sisserändajaid ei ohusta siin niivõrd ,,kohalike" sallimatus kui omade ükskõiksus. Riik käsitleb kõike kodanikke jällegi ühtlaselt indiviididena, iga grupi liikmed peavad aktsepteerima üksteise eripära igaüks peab sallima igaüht. Ka igasugune korporatiivsus peaks olema välistatud ja riik kasvatab poliitilist, mitte rahvuslikku identiteeti. Riik pingutab selle nimel, et poleks raske ega alandav lahkuda
" Kultuur on ajutine nähtus, kultuur on kõik see, mida inimesed vastavalt mõtestavad. 3. 1895. 1963. a Melville Herskovits ,,Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Probleemküsimus mis ühendab kogu maailma rahvaid? Inimkonna psüühilise ühtsuse printsiip (biopsühholoogiline võrdsus: kuigi indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, on inimkonnal kultuuriloomise võime näiteks Tasmaania põliselanikud surid välja, sest Austraalia kolonialistid lasid neid küttida ) Kultuurilised universaalid lastekasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus, sümbolid, tööriistade kasutamise võime Eksogaamia reeglid, normid, millega määratletakse millisest grupist väljapoole võib abielluda (nt lähisugulased) (tava, mis keelab sama sugulusrühma liikmete omavahelise abielu) Endogaamia reeglid, mis määravad, millise grupi sees peaks abielluma (nt eestlane peaks abielluma eestlasega)
Üks probleem mis selle integratsiooni tüübiga esineb tähendab, et tihti on sellistel riikidel sarnane majandusstruktuur ja väga vähe mida teineteisele müüa. Need riigid sõltuvad välisriigi tulust, et saaks importida uuemat tehnoloogiat ja tootmisvahendeid. Asümmeetriline vabakaubanduspiirkond Klassikalises koloniaalses suhtluses sulandub dünaamiline rahvaste tööstus äärealadega. Traditsiooniliselt spetsialiseerusid kolonialistid toormaterjali tarnimisele, kus keskendusid nendele ’halbadele’ omadustele, millest eespool juttu. Praeguse tehnoloogia paradigma võimaldab spetsialiseeriumise kasvu kui ka allhankeid. Mehhikos on see areng kõige rohkem näha. Selle strateegia edu koliniseerivate riikide vaates oleneb samadest muutujatest nagu eelpool räägitud. Schumpeteri dünaamika on rikastes riikides piisavalt kõrge ja tööjõu hajutamine piisavalt madal.
annaabi.ee 
