Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus.
(17.11.1558 kuni surmani) Neitsikuninganna Isa-kuningas Henry VII, ema-Anne Boleyn Kuulutati vallaslapseks Omadused, iseloom Intelligentne Temperamentne Äkiline, sarkastiline Töökas Hea inimestetundja Armastas tähelepanu ja komplimente Tantsimine, muusika, ratsutamine, jahipidamine Valitsemine Asus valitsema heade nõuannete toel ja sõltus suuresti oma nõunikest Inglismaa muutus võimsaks mere- ning koloniaalriigiks kujunes lõplikult välja anglikaani kirik Üks tema motosid oli "video et taceo" ("ma näen ega ütle midagi") Valitsejad Edward I Jane Grey-saadeti Towerisse Mary Elizabeth I-saadeti Towerisse James VI Elizabethi ajastu Tuntakse inglise draama poolest Kuulsamad esindajad: William Shakespeare ja Christopher Marlowe Elizabethi kujutati äkilise ja mõnikord otsustusvõimetu valitsejana,kel oli rohkem õnne kui ta väärinuks
Neljas tase Viies tase Elizabeth I (15331603) Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Elizabethi hüüdnimede seas olid ka Gloriana ja Hea Kuninganna Bess. Ta oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Kuna ta oli Henry VIII tütar, sündis ta printsessina, ent tema ema Anne Boleyn hukati kaks ja pool aastat pärast tema sündi ning Elizabeth kuulutati vallaslapseks. Elizabeth I valitsemine Elizabethi valitsusaega nimetatakse Elizabethi ajastuks. Eelkõige
Et More jäi Rooma paavstile avalikult truuks ja vastandus sellega kuningale, siis ta hukati. 1886. aastal kuulutati ta katoliku kiriku poolt õndsaks ning 1935 ka pühakuks. Maria Tudor - oli Henry VIII tütar, Inglismaa kuninganna aastatel 15531558. Püüdis taastada katoliiklust. Elizabeth I - oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal.Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Kalvinismi tunnused: · Predistinatsiooni e jumaliku ettemääratuse õpetus, mille kohaselt Juml on määranud ühed inimesed saama õndsaks, teised mitte. · Taotles ka jumalateenistustel lihtsat korda ha lihtsaid pühakodasid. Genfi linna ühiselureeglid: · Juhtimist ja valitsemist teostas konsistoolium e kirikuvalitsemisorgan. · Üleastjatele karmid karistused. · Eeskujulikult hoolitseti vanade ja haigete eest.
Henry VIII- Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547. Sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga. Pidas tihti sõdu. Kõrgelt haritud. Elizabeth I- Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17. novembrist 1558 surmani 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik. Cromwell - Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani. Victoria- Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. Ta oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh
ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima. Portugalist on aegade jooksul läbi käinud paljud rahvad. Siia on jätnud oma jälje roomlased, hispaanlased, foiniiklased, araablased ja paljud teised. Porutgallased saavutasid võidu araablaste üle ning said iseseisvaks riigiks. Esimese riigina Euroopas asusid nad maid avastama ja said nii väga rikkaks koloniaalriigiks. Suhted endiste kolooniatega on siiani tähtsad. XX sajandi jooksul vahetus Portugalis võim väga mitu korda. Siiski sai Portugalist üks NATO asutajaliige ning sajandi lõpu poole astus riik ka Euroopa Liitu. Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted portugallastega põhinevad usaldusel. Nende kultuuriruumis on määraval kohal perekond ja tutvused. Portugallase jaoks on usaldus tähtis, sest nad võtavad tõena
Pilt 8: Päikesekuningas Louis XIV Pilt 9: Prantsuse kuningas Louis XIV 5. Elizabeth I, Inglismaa kuninganna (1533 - 1603) Elizabeth I oli Inglismaa ja Iirimaa kuninganna 1558 kuni 1603. aastal. Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks (The Virgin Queen), sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik (et.wikipedia.org). 5.1 Dünastia Elizabeth I oli viimane Tudorite soost monarh. Tudori dünastia valitses Inglismaa kuningriiki 1485–1603. Tudorid olid Lancasteri dünastia kõrvalharu. Dünastiale pani aluse Henry VI vennapojana, samuti troonile õigust omanud, Henry Tudor, kes saavutas Rooside sõjas võidu Richard III üle ja sai seejärel Inglise kuningaks (et.wikipeia.org). Tudorite dünastia troonile tulekule 1485
Kujunes maailmamajandus, mis tõi kaasa ka ülemaailmsed majanduskriisid - esimene 1847, siis 1870.- 1890.aastate põllumajanduskriis Euroopas, 1900-1903 järjekordne kriis. III 1. 5. imperialismi teke - majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes suurriikide vaheline konkurents, laienedes kogu maailmale. Oluliseks sai kolooniate vallutamine, et oma maa arenevat tööstust kindlustada odava toorainega ja tööjõuga. Suurimaks koloniaalriigiks 19.sajandil kujunes Inglismaa. 1870. aastatel hakati Inglismaad ja tema kolooniaid nimetama Briti impeeriumiks. Toimus maailma jagamine majanduslikeks ja poliitilisteks mõjusfäärideks. III 2. Olulisemad tehnilised leiutised, mis tõid kaas industriaalühiskonna kujunemise Otsi õpikust (lk.155-161; 227-232) ja vajadusel kasuta teatmeteoste abi (näit. Kinder, Hilgemann, Maailma ajalugu, lk.343) ja märgi siia olulisemad 19. sajandi leiutised, mis muutsid maailma: III 2.1
konföderatsiooniosad liideti USAga ja neile kuuliutati ka amnestia. 1865a detsembris viidis põhiseadusesse sisse 13.parandus, mis kaotas orjapidamise USAs, kuid jällegi pidid ettenähtud osariigid ratifitseerima. Selleni jõuti samal aastal. 14.parandus võeti vastu 1866a, mis nägi ette kõigile USAs sündinud endistele orjadele USA kodanikuõiguste andmist. USAl sisuliselt puudus koloniaalimpeerium, aga hakatakse nimetama koloniaalriigiks al 1898(William McKinley), mil USA sekkus Kuuba vabadussõtta(Hispaania all), mis viis kiire rahu sõlmimiseni Hispaaniaks, misjärel sai Kuuba iseseisvaks. Hispaania loovutas USAle 2 kolooniat: loovutama Puerto Rico ja oli sunnitud müüma ka Filipiinid. 1898 annekteeriti ka Hawaii saared. 49 osariik oli Alaska, mis osteti Venemaalt(1867). Põhjustas toona palju pahameel kodanike hulgas ning peeti raharaiskamiseks. Kõik muutus 1896a kui Klondike'i jõest avastati kulda. KOLONIALISM 19
jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima. Portugalist on aegade jooksul läbi käinud paljud rahvad. Siia on jätnud oma jälje roomlased, hispaanlased, foiniiklased, araablased ja paljud teised. Porutgallased saavutasid võidu araablaste üle ning said iseseisvaks riigiks. Esimese riigina Euroopas asusid nad maid avastama ja said nii väga rikkaks koloniaalriigiks. Suhted endiste kolooniatega on siiani tähtsad. XX sajandi jooksul vahetus Portugalis võim väga mitu korda. Siiski sai Portugalist üks NATO asutajaliige ning sajandi lõpu poole astus riik ka Euroopa Liitu. Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted portugallastega põhinevad usaldusel. Nende kultuuriruumis on määraval kohal perekond ja tutvused. Portugallase jaoks on usaldus tähtis, sest nad võtavad tõena pigem seda, mida nad inimeses