(66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu) Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane")
maailmas.Prantsusmaal oli ka suur hulk rantjeesid,kes ei tegelenud tootmise ega äriga vaid elatusid oma varanduselt saadud protsentidest. Välis ja koloniaalpoliitika. Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid
Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa. Sarnasus- Prantsusmaa ja Suurbritannia ühiseks tugevaks vaenlaseks oli Saksamaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia tegelesid suure koloniaalpoliitikaga. USA ning Suurbritannia tegelesid isolatsionistliku välispoliitikaga. Sõjaliselt üsna tugevad riigid. 3. Milline oli NSVL positsioon 1920.aastate rahvusvaheliste suhete süsteemis? 1917. a. oktoobripöördega tulid Venemaal võimule bolsevikud/kommunistid eesotsas Vladimir Iljits Lenini ja Lev Trotskiga. Aasta 1918 tõi endaga kaasa kodusõja,kus ühel pool olid bolsevikud ning teisel pool niinimetatud valged ning millesse sekkusid ka mitmed
Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises. LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm. Erinevate regioonide lähenemisviisid: 2 Ingliskeelne folkloristika tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud
Selle käigus jagatakse maailm mõjusfäärideks. Esimesed lepingud tegid Portugal ja Hispaania (1494 Tordessilase leping). Tegemist oli sellega, et 46' läänepoole jäävad alad pidid minema Hispaaniale, Idapoole jäävad alad pidid minema Portugalile. Teine leping sõlmiti umbes 30 aastat hiljem, 1529 aastal ja tegemist oli Zaragoza lepinguga. Seal oli tegemist 154' pikkuskraadiga. See osa mis jäi läänepoole pidi minema Portugalile, idapoolne osa Hispaaniale. Koloniaalpoliitikaga seoses algab ka eurooplaste väljaränne vastavatele territooriumidele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. Väljaränne muutus massiliseks alles 18.sajandil. Tagajärg on ka see, et hävitatakse indiaani kõrgkultuurid Ameerikas. See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb. Algab ulatuslik orjakaubandus. Istandused, mida rajama hakati, vajasid tööjõudu.
Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpeion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uus nähtus- komposiitkapiteel (stiilide segub-kapiteelivorm, mille moodustavad mitu üksteise peale asetatud erinevast orderist kapiteeli või selle osa). Templitest tähtsamaks muutusid lossid ja muud esinduslikud ehitised. * Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud aleksander suur ise. Ehitas aleksandria ette Pharose saarele üle 100 m kõrguse tuletorni see on üks vanaaja maailmaimedest. Pergamon asus väike- aasias ja oli hellenistliku maailma kunstikeskuseks, oli kuulus oma heakorra poolest. Paremini on säilinud Priene linna reeglipärane tänavavõrk.
8. Talurahva õiguslik olukord. Olukord eramõisates ja kroonumõisates. Roseni deklaratsioon. Sunnismaisuse küsimus. 1765. aasta positiivsed määrused. Pearaharahutused Eesti ajaloolales pole üldiselt seda meelt, et rootsiaegse reduktsiooniga pärisorjus pmst kadus. Riik küll reguleeris seal seda majandust, kuid tuumik jäi muutumata ja asi pöhines siiski teoorjusel. Rootsi aja löpul toimusid siiski olulised edasiminekud keskkvõimu eestvedamisel. Rootsi ajal oli pigem "rootsi koloniaalpoliitikaga" tegu. Põhjasõja lõpuga Karl XII surmaga lõppes absolutismi ajastu ja algas nn vabadusajastu- seis läks taas seisuste (aadli) kätte. Vabadusajal oli kuningavõim nõrk. Niiet, kui balti provintiside seisused oleks samamoodi olnud suuremad , niiet kui rootsi aeg oleks jäänud alles, ei oleks pärisorjusest vabanemist siiski loota olnud. Eestimaa kroonumõisate osakaal oli tühiselt väike (2-3%). Roseni deklaratsioon 1739- kurikuulus fakt eesti ajaloos, sellega seostatakse talurahva