Tööliste olukorra paranemine, toimusid töölisliikumised. Tekkisid oskustöölised ja tööliste jaoks hakati isegi rajama asulaid. (tööstuslinnad) 3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum) on mitmetähenduslik sõna. Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia) 19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas) Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad
milliste rahvustega need on asustatud." Imperialism on seega erilist liiki poliitilika, mida ajavad tööstusriigid. Ultraimperialism: ajajärk, kuhu varsti on võimalik astuda kapitalismi arengus. Periood, mil imperialistlikud riigid saavutavad kokkuleppe organiseeritud maailmamajadnuse kehtestamiseks. (lk 249-258) Imperialism- Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. 1. Mida kujutavad endast T. Vebleni institutsioonid? (,,Jõudeklassi teooria", ,,Ettevõtliku tegevuse teooria", ,,Meisterlikkuse instinkt") Majandava subjekti tegevuse psühholoogilised motiivid, instinktid, kogemused, traditsioonid. (Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks?
-‐ valitsus peaks olema sõltumatu -‐ traditsiooniliselt ei sekku rahvusvaheline õigus riigi poliitilise süsteemi valikusse. 4) Võime astuda suhetesse teiste riikidega: -‐ eesmärk on eristada ühelt poolt suveräänseid riike ja teiselt poolt sõltuvaid territooriume, varasemalt ka koloniaalmaid. -‐ Rahvusvahelise õiguse iseseisvateks subjektideks ei ole seetõttu näiteks: 1)liit-‐ või föderatiivsete riikide osad 2)ülemereterritooriumid Tunnustamine Tunnustamine on keeruline teema, milles segunevad poliitilised ja õiguslikud aspektid.
territooriumi üle. Faktiline olemasolu pole piisav, oluline on efektiivse avaliku võimu teostamine. Valitsus peaks olema teistest sõltumatu. Traditsiooniliselt ei sekku rahvusvaheline õigus riigi poliitilise süsteemi valikusse) 4. võime astuda suhetesse teiste riikidega (Eesmärk: eristada ühelt poolt suveräänseid riike ja teiselt poolt sõltuvaid territooriume, varasemalt ka koloniaalmaid). !!! Rahvusvahelise õiguse iseseisvateks subjektideks pole nt: 1. liit- või föderatiivsete riikide osad 2. ülemereterritooriumid RIIGI TUNNUSTAMINE: ❏ konstitutiivse teooria kohaselt ei eksisteeri uut riiki rahvusvahelise õiguse mõttes seni, kuni sellele pole osaks saanud teiste riikide tunnustus (ei piisa ainult riigi elementide olemasolust, oluline on see, et rahvas võtab selle riigi omaks ja tunnustab selle eksisteerimist)
Tuntumad esindajad on David Lowenthali (1961, 1985, 1996), Yi-Fu Tuani (1971, 1974, 1991), Nicholas Entrikini (1991) ja Edmunds Bunkse. Viimane on läti päritolu ja kirjutanud raamatu ,,geograafia ja elamise kunst". Uus kultuurigeograafia- nüüdisaegne samas ajalool põhinev. Kultuuri kesksus iniemse tegutsemises. Keskenduti tähendsute seostele, liikumisetle ja ringlemistele globaalses maailmas. Uus kultuurigeograafia kui vastus repressentatsioonikriisile. Uurima hakati endiseid koloniaalmaid. Kuluuriline pööre- 1990. aastate alguses avastasid geograafid enda jaoks, et kultuur pole iiksnes ettearvamatute ja soitumatute uhjskonda mojutavate joudude kogum, vaid viis, kuidas injmgrupid mingites sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes kÄituvad. Keele tähenduse ja taasesituse roll geograafias. Teksti kasutati metodoloogilise abivahendina laiemalt maalide, kaartide, maastike, skulptuuride, arhitektuuri, aga ka sotsiaalsete,
Flaherty teine popp film on veel Man of Aran. Kirjasõnaga oleks ikkagi suhteliselt keeruline anda edasi nende inimeste elutempot ja kirjeldused ei oleks piisavad selgitamaks nii eksootilist eluviisi. 18.11.1014 Reisifilm/rassifilm Tehti tollal kõikjal maailmas, kus oli olemas tehnoloogia. Tavaliselt tehtigi need filmid eksootilistel reisidel, paikades. Eesmärk neid kohti paremini tundma õppida. Alguses uuriti eriti koloniaalmaid. ,,Metsarahvas" autor Aleksandr Litvinov (1898-1977) üks reisifilmide tegija. Reisis udehed'gede juurde (udeged). Ei ole klassikaline teos. Annab aimu, milliseid filme tollal tehti antropoloogilistel teemadel. Alguses tutvustatakse loomi, et millised keskkonnas elatakse. Kaamera oli inimesest väga kaugel, ainuke portree oli väike laps hällis ,,Nanooki" filmis olid inimesed vägagi kaadris. ,,Metsarahvas" film tundub väga kunstlik
riigi puhul efektiivse valitsuse kaotus riikluse lõppu. Riiki ei või samastada tema valitsusega. Võime astuda suhetesse teiste riikidega. Mõned autorid on sidunud selle kriteeriumi (kui riigi tunnus) ka faktilise sõltumatusega, aga pigem tähendab see siiski riigi õiguslikku sõltumatust, õigust astuda suhetesse teiste riikidega. Selle tunnuse tõid eelnevale kolmele lisaks Ladina Ameerika riigid. Selle tunnuse eesmärk oli eristada suveräänseid riike ja koloniaalmaid, kes enne enne täieliku iseseisvumise saavutamist omasid tihti väga laialdast või täielikku pädevust oma siseküsimustes ja vastasid seega kolmele esimesele tunnusele, kuid mille välissuhtlemist teostas endiselt emariik. Riigi õigusjärglus on õigusjärgluse juhtum riigi puhul. Riigi õigusjärgluse puhul asendub ühe riigi suveräänsus territooriumi üle teise riigi omaga ja järglasriik võtab üle eellasriigi kohustused
annaabi.ee 
