Colosseum Merilin Parv 10 klass Varstu keskkool Keiser Nero Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Konstruktsioon Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval?
konstruktiivse rolli, see oli eeskätt dekoratsioon. Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega, kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivses osas. Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris, siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster (seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega
arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel Et korintose kapiteeli veelgi toretsevamaks muuta, arendati välja komposiitkapiteel, millel oli akantuselehtede pärja kohal veel ka rikkalikult
1505-1572) tõstetud värvidega, täpsus, peened kostüümid, maalilisus, sügavus, selge stiil, 17.saj barokk Itaalia Arhitektuur: sakraalehitised, paarissambad, Arhitektuur: ümarkaared, viilud, kolmveerandsambad, Giogomo Vignola ( 1509-1573) keerdsambad, dekoratiivsete raamide Carol Maderna (1556-1629) kasutamine, risaliidi kasutamine, fassaadipinna Lorenzo Bernini (1598- 1680) lainelikus või astmelisus, vormide kuhjumine ja Maalikunst:
Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal,
Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal,
seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu (ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad. Eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Joonia ja dooria sambaid oli suhteliselt vähe. Iseloomulik oli sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli: – poolsammas (või kandiline poolsammas ehk pilaster ) – kaar –poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni. Moodulisüsteem oli lihtsaim viis samade mõõtsuhete saavutamiseks
Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete
Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu ( ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt ). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad ( pseudoperipteer ). Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad ( või komposiitkapiteeliga sammas ). Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega.
annaabi.ee 
