Kolmnurga sisenurkade summa ja kolmnurga välisnurk, kolmnurga mediaanid

Rünkjanen, Raian

Kolmnurga sisenurkade summa ja kolmnurga välisnurk, kolmnurga mediaanid (0)

5 VÄGA HEA

Edvard Grieg
1843-1907

Edvard Grieg oli norra rahvusliku
ärkamisaja laulik . Tema kujunemist
mõjutasid nii kodumaa kui ka taani
rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud,
eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad
ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu.
Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja ,
kes suutis tõsta norra muusika Euroopa
klassikalise kunsti tasemele .

Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema,
kes mängis hästi klaverit .12-aastaselt
hakkas Grieg komponeerima. Tema
esimesed teosed pälvisid Ole Bulli kiituse
ning viimase õhutusel saadeti poiss 15-
aastaselt Saksamaale Leipzigi
konservatooriumi.

Ja Griegi
looming avas
maailmale norra
rahvamuusika
kordumatu
omapärase ilu.

Grieg oli patrioot ja
veendunud
demokraat. Griegile
avaldasid
lugupidamist mitmed
Euroopa maad,
valides ta muusika -
akadeemia liikmeks.

Griegi loomingu kõige arvukama ja
tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema
osa moodustavad soololaulud ning
klaveri-ja orkestripalad. Grieg oskas ka
miniatuurides öelda väga palju olulist
oma kodumaa ja rahva kohta ning
samuti ka iseenda kohta. Tema
muusikas põimub siiras lüürika
muinasjutukujudega

Siin kajastub sügav kiindumus
kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra
looduse karske ja kirgas ilu, norralase
uljas karakter , südamlik huumor, norra
muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate
mäevaimude ja trollidega. Griegi
loomingus kohtame harva kurva,
raskemeelse meeleolu väljendust.

Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad
rahvalaulu -või tantsuvi sid.
Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende
seas on sellised üldtuntud poeetilised
teosed, nagu
klaverikontsert (a -mol ), klaverisonaat,
sonaat tšel ole ja klaverile ning 3 sonaati
vi ulile ja
klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg
muusikaga Ibseni draamale " Peer Gynt ."

Peer Gynt
 Hommikumeeleolu
Ase surm
Mäekuninga koopas
Solveigi laul

Peer Gynt
Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud
mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai
aga joodik ning ta kaotas kogu oma
raha, jättes Peeri ja ta ema Åse
vaesusse. Peer tahab taastada selle,
mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis
kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta
satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval
ära pruudi – Hægstad’i Ingridi.

Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab
kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal
kohtab ta kolme armujanus piimaneidu,
rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre
mägedes elava vanamehe tütart , kellega
ta tahab abielluda , ning Bøygen’it (suur
takistus).

 Solveig , keda Peer Hægstad’i pulmas
kohtas ning armastama hakkas, tuleb
mehele tema metsamajakesse järele, et
koos temaga sinna elama jääda. Ent
Peer jätab ta maha, minnes oma teed.
Ta on palju aastaid ära, tegeleb
mitmesuguste ametitega ja mängib
mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud
Maroko rannikul kahtlaste
ettevõtmistega seotud ärimeest.

Peer eksleb kõrbes, külastab
möödaminnes Memnonit ja Sfinksi ,
temast saab beduiinipealik ja prohvet , ta
püüab võrgutada ühe bedui ni tütart
Anitrat ning jõuab lõpuks Kairo
hullumaj a, kus külalist tervitatakse kui
keisrit . Kui ta vana mehena vi maks
koduteele asub, elab ta üle laevahuku.
Laeva pardal on ta kohtunud ka Veidra
Reisijaga, kes tahab kasutada Peeri
keha sel eks, et uurida välja unenägude
asupaik .

Jõudnud tagasi kodukihelkonda, osaleb
Peer ühe talumehe matusel ning paneb
oksjonile kõik oma varasemast elust
alles jäänud asjad. Ta kohtab ka
nööbivalajat, kes väidab, et kui Peer ei
suuda selgitada, millal ja kus oma elu
jooksul on ta olnud „tema ise”, peab
tema hinge koos teiste defektsete
asjadega üles sulatama.

Seejärel tutvub Peer Kõhna Mehega, kes
usub, et teda ei saa pidada tõeliseks
patuseks ega põrgusse saata.
Peeri haarab veelgi suurem meeleheide. Ta
pöördub tagasi Solveigi juurde, kes on teda
kõik need aastad majakeses oodanud.
Naine ütleb, et tema usus, lootuses ja
armastuses on Peer olnud alati tema ise.