3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. I Maailmasõja puhkemise eeldused: # Olid loodud suurriikide sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit. # Ühiskonna hoiak oli muutunud sõdade suhtes soosivaks, levisid sotsialistlikud ja kommunistlikud ideed. # Kiire sõjatehnika areng, võidurelvastamine, raudteede areng. *Inglise-Buuri sõjas (1899-1902) raskekuulipildujad *Vene-Jaapani sõjas kiirlaskerelvad, miinipildijad, sidevahedid Saksamaa huvid Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari huvid Kolmikliidus (Oli rahvuslikult killustatud): # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria- Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa
Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas. Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil ning vajas selleks Saksamaa toetust. Itaalia vajas kaitset Prantsusmaa eest, kui viimane peaks teda ründama. Samas hakkasid Austria-Ungari ning Itaalia vahel vanad pinged üles kerkima. Venemaa lubas Itaaliale toetada tema püüdlusi Aafrikas. Riikide eesmärke arvestades ei ole
poolele). Saksa keiser Wilhelm II loobus edasikindlustuslepingust Venemaaga, mille kohaselt Saksamaa ei tohtinud rünnata Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Antant Venemaa-Prantsusmaa-Inglismaa kujunemise lugu: 1: 1893 Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, 2: 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu
Küll aga väljastas USA ise krediite ning teisi abivahendeid Euroopale, millest aga USA suurt tulu sai ning aitas neil maailmapoliitikas ja majanduses eesotsa jõuda. Niiet igas sõjas on olemas võitjad ja kaotajad, nii oli see ka Esimeses Maailmasõjas. Võitjad saavad kasu, kaotajad kahju. Selles sõjas aga sai eriliselt kahju Saksamaa ning suuresti kasu USA, kes liitus sõjaga üsna lõpus. Esimeses maailmasõja jooksul mobiliseeriti 73 515 000 meest, neist Antandist 48 355 000 ja Kolmikliidus 25 160 000 meest. Ulatustelt, purutustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene Maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu USA ja Itaalia kahe MS vahel Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000
Mis oli Saksamaa eesmärgiks kolmikliidus? Purustada prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad jagada laiali nii, et saksa oleks kõikjal esindatud. Kas ja kuidas oleks olnud võimalik eemaldada süütenööri ,,Balkani püssirohukeldrist"? Millised huvid olid seoses Balkani poolsaarega venemaal? Soovis vallutada endale Konstatinoopoli ja Dardanell. Milline riik oli Antandis juhtpositsiooil ja milliste eesmärkidega? Prantsusmaa, kes soovis vähendada saksamaa mõjuvõimu euroopas ja tagasi saada elsassi ja lotringit Mida tähendab ,,kahuripaatide diplomaatia", kes, kuidas ja miks seda kasutas? Sellega nõudsid Ühendriigid, et Ladina-Ameerikas toimuvad sagedased riigipöörded ei tooks kaasa usa valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Vastasel korral saabub mängureegleid rikkunud riigi rannikule dessantvägi Jutusta I maailmasõja algamise põhjustest. Olid teravnenud suhted suurvõimude vahel. Esiteks alahinna...
kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool) koloniseeris enamiku Ladina-Ameerika, tänapäeva USA lääne- ja lõunaosa (Texas, California). Hispaania oli 16-17dal sajandil kõige võimsam mereriik ja ka Euroopa tugevaima sõjaväega. Ajalugu: Rahvusvahelised suhted XX saj alguses: Olulised muutused: 1)rahvusriikide tekkimine, 1871 (Versailles' kuulutati välja
kohe Serbiale sõja kuulutaski, kuna tundis 11. Kirjelda I maailmasõja algust ja sõja laienemist üle maailma kuidas liitusid sõjaga Serbia, Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Inglismaa? Algus- Austria-Ungari kuulutasid Serbiale sõja, Serbiale tuli aga appi Venemaa, kes sõja esimesena välja kuulutas. A-Ule tuli appi aga Saksamaa, kes alguses proovis Venemaaga suhteid siluda ja sõda ära hoida. Prantsusmaa oli Venemaaga Antantis, Inglismaa Saksamaaga Kolmikliidus. Belgia liitus, kui Saksa väed selle vallutasid. 12. Kirjelda sõjasündmusi läänerindel sõja alguses! Kes olid edukad? Miks oli oluline Marne'i lahing? Läänerindel vallutasid Saksa väed Belgia ning seejärel Prantsuse vägede vasaku tiiva, kuid prantslastele tulid appi inglased, kes sakslaste vastas Prantsuse vasakus tiivas juba ees ootasid. Toimus piirilahing, mis tähendab, et Prantsuse-Inglise väed löödi tagasi ja Saksamaa oli edukas.
SDV oli satelliitriik, ehitati Berliini müür 1961. Adenauer SLVst püüdis riiki läände integreerida, kasutati Marshalli plaani. Brandi ajal algas riikide lähenemine. 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. 42. Itaalia XX sajandil Itaalia põhjosa industrialiseeris kiiresti 20 sajandil, kuid lõunaosa jäi arendamata, seal oli liiga palju elanikke, paljud emigreerusid. Itaalia Sotsialistlik Partei kogus tugevust. Oli esimeses maailmasõjas kolmikliidus, üle poole miljoni sõduri suri, riik läks peaaegu pankrotti. Kardeti Nõukogude stiilis revolutsiooni, ning toetama hakati Fasiste, mussoliniga eesotsas, nad proovisid riigipööret korraldada, kuningas määras Mussolini peaministriks. Mussolini keelas teised parteid, tekkis diktatuur. 35 aastal sisenes Etioopiasse, lahkus Rahvaste Liidust, läks saksamaa ja jaapani liitlaseks, toetas Francot. Astus teise maailmasõtta aastal 1940, liitlased
tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt. Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas viia riigi majandusellu Diktatuuririigid euroopas: 1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal." Valitsus ei tulnud streikijatega toime. Esile kerkis uus jõuline liikumine- fasism (fascio-ld. vitsakimp). Liikumise algatas õpetajakutsega ajakirjanik Benito Mussolini (1883-1945)
annaabi.ee 
