2.vene enamlased(ainus tee sotsialismile revulutsioon ja proletariaadi diktatuudi kehtestamine) 3.tsentristlik suund (K.Kautsky püüdis leida 2 eelmise keskteed) 4.anarhistid(eesmärgiks atendaadid suurriikide valitsejatele,ametnikele) MAAILMAMAJANDUS *suurenes toodetud kaupade,teenuste hulk *maj.areng kiire,ebaühtlane *kaubandus muutus oluliseks *raudteevõrgu tihenemine *sadamate,kaubandusfirmade areng SÕJALISED BLOKID: 1.kolmikliit(Saksamaa,Austria-Ungari,itaalia) Nende riikide kolmikliiduga liitumise eesmärgid: Saksamaa -kolooniad,rivaaliks Inglismaa ja tema sõjalaevastik,Prantsusmaa purustamine,võim Euroopas Austria-Ungari:huvitatud Balkanist,maha suruda Serbia domineerimine Balkanil Itaalia:kaitse Prantsusmaa rünnakute eest 2.liiduleping(Venemaa-Prantsusmaa-kohustusid teineteist aitama) 3.antant(Inglismaa,Prantsusmaa) Eesmärgid Antandiga liitumisel : Prantsusmaa:ülesandeks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas,tahtis tagasi
MÕISTED: hiilgav isolatsioon – Inglismaa välispoliitika, mille põhiliseks huviks oli see, et Inglismaa ei sekkunud teiste maade poliitikasse ja nende omavahelistesse konfliktidesse. Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit , moodustatud vastuoluks Kolmikliidule. Keskriigid Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria liit, moodustatud vastuoluks Antandile. (Kolmikliiduga sõjas osalenud riigid) Kolmikliit – Saksamaa, AustriaUngari ja Itaalia liit, et teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. mobilisatsioon – sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine propaganda – mingite vaadete või õpetuse sihikindel kuulutamine ja selgitamine neile suurema poolehoidjate hulga võitmiseks. positsioonisõda – kaevikusõda, vastandiks on manööversõda
ainust pääseteed vabanemaks tüdinenud argielust. Olulisemad pöördepunktid sõjas (lk 44-49) *Mürkgaasi kasutuselevõtt, mis oli edukas seni kuni kasutusele võeti gaasimaskid .Esimestena kasutasid sakslased. *Tankide kasutuselevõtt, esimestena kasutasid inglased . *Itaalia liitumine Antandiga, oli suur löök Saksamaale kuna Itaalia kuulutatud sõda Austria-Ungarile avas uue rinde kuhu sakslased-austerlased pidid saatma oma jõude. *Türgi liitumine Kolmikliiduga sundis inglasi Gallipoli poolsaarelt lahkuma. *Allveelaevade kasutuselevõtt tõi edu Saksamaale . Purustati mitmeid laevu ja ka reisilaev Lusitania kus oli hukkunute seas ka ameeriklasi. *kurnamissõda *Verduni lahing-ohvrite rohkeim Kus ja millal võeti kasutusele: mürkgaas, tank, positsioonisõda, lennukid, allveelaevad . *Mürkgaas-võeti kasutusele I maailmasõja ajal Ypres'i lahingus.( 1915. Aprill) *Tank- 15.september 1916 võtsid inglased kasutusele
1907 kirjuasid V ja I alla liidulepingule (jagati mõjusfäärid Aasias). Teised riigid läksid Antanti üle sõja ajal. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria. Neid ühendasid rahvuslikud huvid, keel (S ja A-U), geopoliitiline positsioon. Ühised võimalikud vaenlased. A-U ja Saksamaa sõlmisid liidulepingu 1879 ja Itaaliaga 1882, Itaalia läheb hiljem Antandi poolele üle. Teised liituvad sõja käigus Kolmikliiduga. Valmistumine sõjaks: Saksamaa- Riigipäev võtab vastu mitu eriseadust rajamaks võimsat laevastikku. Eesmärk purustada Pr, kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid
Prantsusmaa ja kehtestada oma võim euroopa mandril; Austria-Ungar koospüsmist ohustasid Serbia püded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik; Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest; Antant ja selle eesmärgid Prantsusmaa, soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit; Samuti ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski türgi; Inglismaa polnud andnud lubadust oma liitlastele ,et ta Saksmaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub; USA tulek maailmapoliitikasse
1.augustil on üldmobilisatsioon Suurbritannias ja Saksamaal, Saksa 2.augustil tungivad Saksa väed Luksemburgi, Saksamaa nõuab Belgialt oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole. 3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid:
suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele 4. Sõjalised blokid 20. sajandi algul ja nende kujunemine 1879. Sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882. ühines nendega Itaalia Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa See kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile Kolmikliidu kõige nõrgim lüli Itaalia, kes oli ainult sellepärast liitunud Kolmikliiduga, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Hiljem Prantsusmaa ja Itaalia suhted paranesid. Itaalia vaen kasvas A-U vastu. Itaalia suhted paranesid Venemaaga. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. Saksamaale ja A-U oli tähtsaks koostööpartneriks 20. saj. Esimesel kümnendil Türgi, kes lootis saada neilt toetust Venemaa ja Itaalia vastu 1893
maa-alasid Aafrikas, nende seas Uganda, mis avas juurdepääsu Niiluse ülemjooksule, ning nõustus Briti protektoraadiga India ookeanis asuva Sansibari üle. Vastutasuks sai Saksamaa Põhjameres asuva Helgolandi saare, mille strateegiline tähtsus ilmnes Esimese maailmasõja ajal. Aafrikas tehtud järeleandmistele lootes tegi Caprivi oma kantsleriks oleku ajal (1890- 1894) Briti diplomaatidele korduvalt ettepanekuid ühinemiseks Kolmikliiduga, kuid said ikka eitava vastuse. Me nõuame kohta päikese all... Lisaks traditsioonilisele ametlikest liitudest hoidumise poliitikale kujundas Briti valitsuse meelsust ka Saksamaa maailmapoliitika teine tahk - koloniaalpoliitika. 1891 oli Saksamaal tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. Pangermaani Liit nõudis suure Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist
Saksa sekkus A-U poolel ja see sundis Vene-Jaapani sõjast ning 1905.a revolutsioonist nõrgestatud Venet taanduma. 1912. kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. Türgi sai lüüa ning kaotas valdused Euroopas peale Konstantinoopoli. Bulgaariat ründasid endised liitlased (Türgi, Kreeka, Rumeenia) ja võtsid alad ära. See võõrustas Bulgaariat Serbiast ja Venest ning lähendas Kolmikliiduga. Kas I maailmasõda oleks saanud vältida? Jah Ei *suurriigid ei soovinud sõdida *sõjalised liidud *maailmakaubandusega olid suurriigid *valitsusel puudus koostöö sõjastaapidega (riik ei teadnud sõjaplaanidest) tihedalt seotud sõda toob kõigile *rahvusvahelised org. puudusid
J. Uluots - Ta oli peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani. O. Tief – Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal. A. Sabbe – Metsavend, kes varjas ennast mobilisatsiooni eest metsades. 10 AASTAD 1882- kujunes Kolmikliit; lõid: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1915- Kolmikliiduga liitusid Türgi ja Bulgaaria 1905- esimene Maroko kriis 1907- Inglismaa-Venemaa leping, millega jagati mõjusfäärideks Iraan 1907- loodi Antant; lõid: Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa 1917- USA liitus Antantiga 1908- algas Bosnia kriis 1909- lõppes Bosnia kriis 1911- teine Maroko kriis 1912- Serbia, Bulgaaria ja Montenegro sõlmisid Türgi-vastase liidu 1912- I Balkani sõda 1913- II Balkani sõda 1914- algas I maailmasõda 23.veebruar 1917- veebruarirevolutsioon 23.-26
taganeb, ent pinged jäävad püsima. Austria keiser on Fanz-Joseph, aga reaalset võimu teostab Franz-Ferdinant. Järgnevad Balkani sõjad. · I Balkani sõda 1912, mille kõigus Türgi tõrjutakse praktiliselt Euroopast välja. Suured alad saab endale Bulgaaria, mis hakkab häirima Serbiat. · II Balkani sõda 1913 Bulgaaria vastu, Bulgaaria saab lüüa ja tema territooriumit kärbitakse. Bulgaaria liitub Kolmikliiduga. Sõda toob kaasa Serbi tugevnemise ja iseteadvuse kasvu. · 1914 Juuli kriis Austria-Ungari otsustab korraldada sõjaväemanöövrid Bosnias. Serbi rahvuslikud organisatsioonid mõistavad Fanz-Ferdinandi surma ja saadavad Sarajevosse hulga salaterroriste. See ei ole Serbia riigi aktsioon, aga rahvuse. 28. juuni 1914 tehakse atendaat Gavrilo Princip. Järgnevad suurriikide omavahelised konsultatsioonid
annaabi.ee 
