*Estrid on enamasti meeldiva lõhnaga meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained . Näiteks on etüülbutanaadil aprikoosi, etüülmetanaadil rummi, pentüületanaadil banaani lõhn jne *Meeldiva lõhna tõttu kasutatakse estreid parfümeerias ja puuviljaessentsidena toiduainetetööstuses *Kasutatakse veel ravimite,plastmasside,kunstkiu jne. Valmistamisel. Rasvad *Rasvad on estritega väga sarnase koostisega *Karboksüülhappeks on rasvhape *Alkoholiks kolmealuseline alkoholglütserool Rasvade omadused *Puhtad rasvad on värvuseta,maitseta,lõhnata ja veest kergemad *Loodusliku rasva maitse,lõhn,värv on tingitud temas sisaldavatest lisanditest(vitamiinid,happed). *Rasvad ei lahustu vees(on hüdrofoobsed),kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites(atsetoon). Rasvade funktsoonid organismides Energeetiline funktsioon Rasvade koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast rasvad on kõige
Hape on aine, mille vesi lahuses on ülekaalus vesinikioonid. Jaotatakse vesiniku arvu järgi: Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o
1,2-etaandiool, etüleenglükool HOCH2-CH2OH. (k.. - t. 197 'C, s.-t. -17' C) on magusa maitsega vees hästi lahustuv vedelik. Mürgine. Teda kasutatakse tehnikas glütseriini asendajana, eriti antifriiside valmistamisel. Antifriisid on madalat külmumistemperatuuri omavad mootorite jahutusvedelikud, kujutades endast etüleenglükooli mitemesuguse kontsentratsiooniga vesilahuseid. 1,2-etaandiooli kasutatakse ka mõnede polümeeride, näiteks lavsaani saamiseks. Glütseriin on kolmealuseline alkohol. 1,2,3-propaantriool HOCH2-CH(OH)-CH2OH. Keemistemperatuur on 290 'C . Ta on vees hästi lahustuv magusa maitsega hügroskoopne vedelik. Mittemürgine. 6 Glütseriini saadakse rasvade hüdrolüüsimisel ja ka sahhariidide kääritamisel naatriumsulfiti manulusel: Viimasel ajal saadakse glütseriini sünteetiliselt, lähtudes nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist. Glütseriin võib anda ühe-, kahe- ja kolmeasenduslikke derivaate
kasutatakse eesliiteid perfluoro-, perbromo-, perkloro- või perjodo-. CCl4 perklorometaan CBr3 CBr perbromoetaan 6. ALKOHOLID · Alkoholide üldvalem: R OH . · Funktsionaalrühm: OH . · Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool · Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri. CH2 CH2 CH2 CH CH2 OH OH OH OH OH 1,2-etaandiool 1,2,3-propaantriool (glütserool) Created by Riho Rosin 3 13666326165046.doc.doc 7
Üks harilik tööstuslik meetod 100protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C. Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett). 1,2,3PROPAANTRIOOL, GLÜTSEROOL .. glütserool, vana nimetus glütseriin. CH2OHCHOHCH2OH, lihtsaim kolmealuseline alkohol. Maguse maitsega, lõhnata ja värvuseta viskoosne vedelik. Lahustub hästi vees ja madalamates alkoholides. Looduses leidub teda peamiselt rasvade ja ülidena. 1.2.3propaanitriooli saadakse rasvade seebitamisel, sünteetilsielt propeenist, teda kasutatakse keemia, toiduaine, tekstiili. Laki. Paberi, maha, tubakaja elektritööstuses, meditsiinis jm. 1PROPANOOL, PROPÜÜLAKOHOL CH3CH2CH2OH, iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas
V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri.
V KASUTAMINE Alkoholi saamisel Eetri saamisel Estri saamisel Fluori ja Cl ühendid freoonid CF2Cl2 Alkoholid Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH. Asendades süsivesiniku molekulis ühe vesiniku aatomi hüdroksüülrühmaga, saame ühealuselise alkoholi üldvalemiga R OH. Kui molekulis on kaks hüdroksüülrühma, siis on kahealuseline alkohol (etaandiool), kui 3 hüdroksüülrühma, siis kolmealuseline alkohol (propaantriool) jne. Tähtsaim ühealuseline alkohol on etanool ehk etüülalkohol CH3CH2OH. I NOMENKLATUUR Alkoholide üldvalem: R OH . Funktsionaalrühm: OH . Alkoholide nimetus tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest lõppliite ool abil. CH3 CH3 etaan CH3CH2OH etanool Kui alkoholi molekulis on kaks (kahealuseline alkohol) või kolm (kolmealuseline alkohol) hüdroksüülrühma, siis lisatakse liite ool ette vastavalt di või tri.
= väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele kogu molekulide arv lahuses hapetele. Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel
Talki kasutatakse seebis määrdeainena. Mõned kahtlustavad, et talgi kasutamine soodustab teatud haiguste, peamiselt munasarja- ja kopsuvähi kasvu. USA Riiklike Toksioloogiaprogrammide aruande järgi leiti, et kosmeetikas kasutatavas talgis ei leidu asbesti. USA Toidu- ja Ravimiamet on seisukohal, et talk on ohutu. (Wikipedia, 2013) Joonis 10. Talgi joonvalem 2.4. Niiskusesäilitajad 2.4.1. Glütseriin Glütseriin ehk glütserool ehk propaan-1,2,3-triool on kolmealuseline alkohol (Wikipedia, 2013). Selle molekulvalem on CH2(OH)CH(OH)CH2(OH) ning joonvalem on esitatud joonisel 11. See on viskoosne, magusa maitsega ja vees hästi lahustuv vedelik. Seda saadakse rasvade happekatalüütilisel hüdrolüüsil või sünteetiliselt propeenist. See tekib kõrvalainena rasvade seebistamisel. (Wikipedia, 2013) C57H110O6 + 3NaOH → CH2(OH)CH(OH)CH2(OH) + 3CH3(CH2)16COONa Tema sulamistemperatuur on 17,80C juures ja keemistemperatuur umbes 2900C ning
annaabi.ee 
