Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion,
endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma. Kogu hüpoblast areneb selle tulemusena, et sekund hüpoblast liigub järjest ettepoole, haarates kaasa ka rakukogumikud (prim hüpoblast). Funktsioon: migreeruvatele epiblasti rakkudele signaali-allikaks; ei anna ühtegi rakku arenevasse embrüosse, kuid on eelduseks kogu edasisele arengule (kui see eemaldada, siis arengut ei toimu).
sisemine rakkude ümberpaigutumine. Selle käigus paigutuvad blastopoori ülehuule juurde rakud, mis osalevad marginaalrakkude involutsioonis. Blastopoori külg- ja alahuulest tekivad mesodermi alaliigid (süda,neerud, luud, jt). Blastopoori ülahuulest tekib notokord ja somiitide mesoderm. 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt(pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. Subgerminaalsesse õõnde langenud rakud moodustavad primaarse hüpoblasti. Iduketta ühes otsas on epiblasti all Kolleri sirp, need rakud levivad lainena epiblasti ja
SMO-l võime dorsaliseerida paraksiaalset mesodermi, ektodermi ja indutseerima neuaaltoru teket ning algatama gastrulatsiooni 58. Linnu gastrulatsioon Epiblasti rakud, mis ei läbi ürgjutti: ürgjuti lähedal olevatest rakkudest neuroektoderm (neuraalplaat) ja kaugematest epidermis Ürgjutt regresseerub posterioorses suunas. Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Kolleri sirp – helevälja posterioorses osas olev mitmekihilise epiblasti rakkude paksenenud osa.
Remarque ei ürita oma teostega inimesi kasvatada, vaid ta näitab lugejale oma veendumust, et surma vastu ning inimlikkuse hüvanguks tuleb olla valmis rasketeks otsusteks ja tegudeks. Segaduses olles ning oma orientiire teadmata võivad raamatute kangelased sageli teha küsitavaid otsuseid ( näiteks Ravici otsus „Triumfikaares“, kus peategelane otsustas alla anda ja vangilaagrisse minna või romaani „Elusäde“ kangelase Friedrich Kolleri vastuhakk koonduslaagri SS-lastele oma elu hinnaga selleks, et päästa teisi vange surmast). Remarque’i surmakäsitlus on eksistentsialistlik ning elufilosoofiline – surm kuulub paratamatult elu juurde ning selle võitmine ei ole võimalik. Elada täiuslikes tingimustes muretut elu on väheste privileeg. Kirjanik tahab tähelepanu suunata elu raskematele etappidele, mis annavadki eksisteerimisele värvikama ja nö elavama tunde
sibul; Keeletu, meeletu ise maailmatark margapuu jts. Kokku võivad sulada ka mõistatamisvormel ja tekst. Taolisi poeetilisi mõistatamisvormeleid on kolm pesakonda: 1) mõlle-algulised (mõlle-rõlle ~ -rõlla ~ -rille ~ -ralle ~ -ralli jts. ning mõlleri(da ~ -ga) ja mõllerpuu): Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõputimed kõlle-rõlle, pää pääl piiritsepaelad (vokk); Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra (vokk); Mõista ära mõllerpuu, tää ära tällerpuu, mitu kirja pihlapuul, sada kirja pihlapuul (kirju tekk); 2) mõõl(d)u ja mõõr(d)u (ka miilu ~ maalu ~ mõõri vmt.): Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna (lapsehäll); Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, läheb läbi lehtse metsa, läbi alta harva metsa (lambarauad); Mõista, mõista mõõru ja läbi käte keerdu, pealt pilve rootu (pastlapael);
blastotsööl; epiblastist moodustub kogu embrüo Hüpoblasti funktsioon - hüpoblast panustab rebukoti koosseisu, samuti on migreeruvatele epiblasti rakkudele tähtis induktiivsete signaalide allikas Ürgjuti teke ja funktsioon - ürgjutt tekib Kölleri sirbi esise epiblasti paksendi venimisel mööda organismi anterioposterioorset telge Kolleri sirp - helevälja posterioorses osas olev epiblasti rakkude ja marginaaltsooni paksenenud osa, kust saab alguse ürgjutt Henseni sõlm - ürgjuti eesmine laienenud osa ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade) - gastrulatsioon algatatakse ürgjuti tekkega epiblasti posterioorses osas anterioorne osa - pea mesoderm, kordamesoderm, somiitide
UnenäodUnenägude teooria1. Herbaariumi unenäguFreudi unenägu: näeb oma äsja ilmunud botaanikaalast monograafiat, millesse olid köidetud herbaariumi lehed.Esimene seos: eelmisel päeval oli Freud raamatukaupluse aknal silmand monograafiat alpikannidest. Alpikannid olid aga Freudi abikaasa lemmiklilled, mida talle ei kingitud nii tihti, kui ta soovis. Lilledega seoses meenub, et kunagi oli ta pooleli jätnud monograafia kokaiini anesteseeriva toime kohta, millega aga juhtis C. Kolleri tähelepanu selle kasutusvõimalustele. Seejärel tuli Freudile meelde, et tema sõber silmaarst dr. Königstein kasutas Freudi isa opereerides kokaiinituimestust. Mõned päevad varem oli Freud jalutanud koos Königsteiniga ja neile tuli vastu professor Gärtner koos oma õitsva abikaasaga. Aedniku nime kandev professor ja meenunud patsient nimega Flora passisid hästi botaanilisse unenäkku. Gärtner
annaabi.ee 
