seminar, sest nad rõhutasid nii haridus kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik raamatuid trükkida. Aastal 1582 viis paavst läbi muudatuse ehk viidi läbi kalendri kalender ning ühel päeval oli 4. oktoober ja teisel oli juba 15. oktoober. * Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. * Rootsi aladel tekkis Eestimaa rüütelkond ning nagu Saaremaalgi käisid nad koos Maapäevadel ning nad käisid koos ka Maanõunike kolleegiumis, kuhu kuulus 12 liiget ning nad tegutsesid kuberneri juures, et aidata antud piirkondi valitseda. Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida.
eu). Toimivas demokraatlikus ühiskonnas on vajadus eelarve täitmist ja poliitika elluviimist käsitleva täieliku, täpse ja kergesti kättesaadava teabe järele. See on aluseks nii tõhusale kontrollile, kui ka otsuste tegemisele, parandab finantsjuhtimise usaldusväärsust ja sellele tugineb aruandekohustuse täitmine. Nagu iga liikmesriik, nii vajab ka EL välisaudiitorit, kes saaks tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. Koosseis Kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Euroopa Kontrollikoja koosseisu kuuluvad Presidenty, Peasekretär, IV auditikoda, CEAD auditikoda ja Halduskomitee (Euroopa Kontrollikoja ametlik veebisait, http://www.eca.europa.eu).
Küsimuse lahendab üldjuhul Riigikohtu juures asuv põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (5 liiget), erandjuhul üldkogu. 7.2. Halduskohtumenetlus Oluline norm põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1: "Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse." Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) – tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine,
- kohtukontrolli. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil. Eestis on 3 halduskohtu astet: 1. 2 halduskohut: Tallinna ja Tartu (4 kohtumaja: Tallinn, Pärnu, Tartu, Jõhvi) lahendab tavaliselt ainuisikuline kohtunik, kuid võib ka 3-liikmelise kolleegiumina; 2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu halduskolleegium (NB! Riigikohtus on nn advokaadisund, eelduseks on nn menetlusloa andmine ning Riigikohus ei kogu ega hinda tõendeid). Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (halduskohtul on n-ö lünki täitev pädevus). Halduskohtu pädevusse
*) Saaremaad juhtis samuti asehaldur. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele, kuid sellegi poolest polnud palju taanlastest valitsejad ning nad vajasid palju riigimaad vaid seetõttu, et Saaremaa saaks ise hakkama ilma Taani toetuseta. *) Saaremaal loodi Saaremaa rüütelkond ning ka saarlased käisid Maapäevadel, kuid kuna need käisid koos vaid iga kahe-kolme aasta tagant, siis hakati koos käima ka Maanõunike kolleegiumina, kuhu kuulus 4-6 aadlikku, keda vahel kuulas ka Saaremaa asehaldur valitsusküsimustes. *) Saaremaal tekkis Kuressaare päris õige linnana. *) Taani aladel jätkas luterlus. -) Rootsile kuulusid põhja-Eesti alad aastast 1583 ning hiljem kui ta sai ka teised alad, siis seda aega tunneme me juba Rootsi ajana. *) Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning seda juhtis kuberner ja see kõik jagunes neljaks maakonnaks ehk Harjumaa, Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa (sinna
Tõenäoliselt kõige pealt oli ette nähtud, et keskus on Lihula linnuses, mis oli aga jagatud Ordu ja piiskopi vahel, otsustas rajada oma keskuse Vana-Pärnusse. 1263 Pärnu rüüstati ja põletati samaitide ? poolt ja jäeti piiskopkonna keskuseks maha, keskuseks rajati Haapsalu, rajati toomkapiitli jaoks kloostri moodi linnus. Piiskopid ise elasid valdavalt Kuressaares. Saaremaa toomkapiitel oli ebaregulaarne, tema liikmed ei elanud kloostri reegli järgi vaid vaimuliku kolleegiumina, kõigil neil olid isiklikud tulud. Toomhärrad ei elanud Haapsalu linnuses, vaid oma maamajades. Tartu piiskopkond - 1211 Theoderich nim Eestimaa piiskopiks, tema residentsik nähti ette Lihula, Theoderich sai Tallinna all surma, tema järglaseks nimetati Bremeni kloostri abt Hermann, seda piiskopkonda nimetati kas Eestimaa või lihula piiskopkonnaks. 1224 kui vallutati Tartu, toodi Hermanni residents siia. Nimetus jäi aga alles. 1234 kui
Riigikohus Kontrollitakse õigustloova akti vastavust PS-le (vt PS § 152). Riigikohus võib asja lahendamisel: 1) tunnistada jõustumata õigustloova akti PS-ga vastuolus olevaks; 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte kehtetuks; 3) tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus PS-ga; 4) jätta taotluse rahuldamata. Riigikohus lahendab PS järelevalve asju kolleegiumina või üldkoguna. Kolleegium vaatab asja läbi viieliikmelises koosseisus. Kui valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse või protesti läbivaatamisel kontrollib Riigikohus lisaks asjasse puutuva õigustloova akti vastavust PS-le, vaadatakse asi läbi viieliikmelises koosseisus. Kaebuse või protesti valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale vaatab kolleegium läbi vähemalt kolmeliikmelises koosseisus.
annaabi.ee 
