hormoonid- toimivad tootmine, meestel testise sugunäärmetesse: rakkude tootmine 1.1Follitropiin Reguleerib munaraku valmimist munasarjas, meestel spermatogeneesi 1.2 Lutropiin Kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise kollakehaks, seksisteroidide erituse soodustaja 1.3 Prolaktiin Piimanäärme kasv, areng, piima eritumine piimanäärmest 2. Mitteganadotroopsed hormoonid- muudesse näärmetesse kui sugunäärmetesse 2.1. Kortikotropiin Reguleerib neerupealiste
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6. Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast 7. Moodustub väline lootekest e
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb
Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp
kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni
MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumi...
Spermatogoonist küpse sugurakuni kulub kolm kuud, küpsevad 34 kraadi juures. Meessuguhormoon- toodetakse munandites, peamine hormoon on testosteroon Ovogenees- munaraku küpsemine, algab looteeas ja lõpeb naise 50-55. eluaastal, esimese eluaasta lõpuks on ovogoonid meioosi esimeses profaasis ja jäävad ootele 3 polotsüüti hävitatakse, ellu jääb 1 ovotsüüt ehk munarakk Folliikul- selles toimub munaraku küpsemine Kollakeha- munaraku vabastamises järgselt muutub folliikul kollakehaks Apoptoos- ehk rakusurm, selle abil väheneb munarakkude arv Menstruaaltsükkel- toimub 28.päevase intervalliga, ovulatsioon toimub 12.-16.päeval Menstruaaltsüklis munarakk väljutatakse menstruatsiooni ajal, emaka limaskest irdub Rasedaks on võimalik jääda ovulatsiooni ajal ehk siis menstruaaltsükli 12.-16.päeval Viljastatud munarakul on 46 kromosoomi Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode
vahel ning lõpuks tekin neli viljastumisvõimelist spermi. Menstruaaltsükkel Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas vaheldumisi 28-päevalise intervalliga. Folliikul ehk põieke toidab munarakku ja toodab naissuguhormoooni östrogeeni, mis põhjustab emaka limaskesta paksenemist ning ei lase teistel munarakkudel küpseda. Ovulatsioon munaraku väljumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Folliikul muutub kollakehaks ja toodab progesterooni, mis säilitab paksu limaskesta ja ei lase teistel munarakkudel küpseda. Munarakk hääbub kahe päeva (36 tunni) pärast, hiljem kaob ka kollakeha ja hormoonid. Emaka limaskest irdub ning algab menstruatsioon. Viljastumine Viljastumine toimub munajuhas Viljastumine spermi tuuma ühildumine munarakuga Sügoot viljastunud munarakk Bioloogiline meetod ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Et
GIGANTISMI -stimul folliikuleid -reguleerib suguhormoonide tootmist N -hüpofunktsiooni korral munasarjades, M testistes kasvu aeglustumine e kääbuskasv NANISM -säiluvad keha norm pro- LUTROPIIN (LH) -kutsub esile ovulatsiooni ja folliikuli muutumise portsioonid ja psühh areng kollakehaks, -täiskasvanunatekkiv hüperf -luteiniseeriv H -seksisteroidide erituse soodustaja -> keha väljaulatuvate -reguleerib suguhormoonid tootmist N osade ebaproportsionaalselt munasajras, M testistes suure kasvu e AKROMEGAALIA PROLAKTIIN -piimanäärmete kasv, areng, piima eritumine
Partenogenees järglased saavad alguse viljastumata munarakust. N: mesilastel - isamesilased e lesed. Inimese viljastumine: *Mehe seemnerakud valmivad pidevalt suguküpsuse saabudes kuni kõrge vanuseni. 100 miljonit iga päev. *Naise sugurakud küpsevad tsükliliselt (28 päeva) puberteedieast 45-55 eluaastani. *Menopaus naistel ovulatsiooni lakkamine. *Munarakk küpseb munasarjades. *Teda ümbritseb folliikul toitvate rakkude kiht. *Folliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. *Folliikul ja kollakeha eritavad naissuguhormoone: östrogeeni ja progesterooni pidurdavad uue munaraku küpsemist. *Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast. *Viljastumine toimub munajuhas. *Sügoot viljastunud munarakk pooldub palju kordi, kinnitub emaka limaskestale. *Menstruatsioon viljastumata munaraku ja emaka limaskesta eemaldumine organismist. 29 RASEDUS
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli. Selle produktsioon saavutab oma haripunkti 12.-13. päeval (4 nädalase tsükli korral) ja põhjustab hüpofüüsi eessagaras LH hormooni järsu tõusu. LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljatanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates 20-22 päevast taandarenema,
Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli. Selle produktsioon saavutab oma haripunkti 12.-13. päeval (4 nädalase tsükli korral) ja põhjustab hüpofüüsi eessagaras LH hormooni järsu tõusu. LH mõjul toimub ovulatsioon. Folliikel puruneb, munarakk väljub. Edasi areneb munaraku väljastanud folliikel kollakehaks ja see produtseerib tõusvas koguses progesterooni, lisaks ka östrogeene. Emaka limaskest viiakse sekretsioonifaasi, seega valmistatakse viljastatud munaraku vastuvõtuks. Progesteroon koos östradiooliga pidurdavad hüpofüüsi eessagaras FSH produktsiooni, mistõttu FSH tase on madal ja uus munarakk ei saa hakata arenema ja emaka limaskest saab sekretsioonifaasis edasi olla. Kui viljastumist ei toimu, hakkab kollakeha alates
teiste endokriinsete näärmete tööd stimuleerivaid glandotroopseid aineid. Mitteglandotroopsed on nt kasvuhormoon(kõikide kudede kasv), prolaktiin(piimanäärmete kasv, areng, töötamine). Glandotroopsed on nt adrenokortikotroopne AKTH( neerupealste hormoonide teke, regulatsioon nende kaudu), folliikuleid stimuleeriv hormoon FSH(munaraku valmimine, stimuleerib suguhormoonide teket), luteiniseeriv hormoon LH( kutsub naisel esile ovulatsiooni, folliikuli muutumise hiljem kollakehaks, meestel testosterooni produktsiooni. HF tagsagar ehk neurohüpofüüs.Kuulub tekkelt Ns juurde.On kui HT neurohormoonide depoo. Tagasagaras tekivad antidiureetiline hormoon (ADH)- oluline neerude talitluse ja soolade regulatsioonis, suureneb vee tagasiimendumine. ADH teine nimetus on vasopressiin, sest ADH kõrge konts. Võib põhjustada veresoonte ahenemist ja sellega kaasneb arteriaalse vererõhu tõus. Viimane tagasagara hormoon on oksüdotsiin-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
