Abstraktse mõtlemise ülimuslikkust toob ta esile inimestega, kes mõrvarit tema tegude eest pärgadega kiidaksid. Teises näites on ta toonud näitena tavalise turul juhtunud stseeni. Turunaise juurde kes müüs munasid, läks üks naine, kes ütles, et need munad on mädad ja ei kõlba müüa. Turumüüa seepeale kasutas abstraktse mõtlemise äärmusi ning paljalt selle öeldud lause pealt hakkas ta ette lugema, mis kõik on tolle naise välimuses viga ning millised koletud inimesed tema eelkäijad olid ja millega nad kõik hakkama said. Lõpetuseks sõimab ta naist veel ka häbiplekiks. Teksti lugedes võib minu arvates aru saada sellest, et Hegelile ei meeldi see, kui lihtsakäeliselt kasutatakse abstraktselt mõtlemist selle tegelikku tähendust teadmatta. Põhiideeks loeksin mina seda, et abstraktsel mõtlemisel on nii palju erinevaid mooduseid, et raske on tuua esile mingeid kindlaid tunnuseid. Abstraktselt mõtlevad inimesed on lihtsalt intelligentsemad.
Himmleri kohale polnudki. Oma elu vägivaldse lõpplahenduse lavastas Himmler omapoolse osavõtlikkuseta, ka kuriteopaikadel viibisdes ei reetnud temas miski kaastunnet ohvrite vastu. Himmler juhindus täielikult SSi lipulausest: "Kes endaga karmilt ringi käib, võib seda ka teistega teha." Just nimelt Truu Heinrich, kergesti mõjutatav Hitleri käskude täideviija, praktiseeris viimastel sõjakuudel kahepalgelist meeleheitepoliitikat. Selle poliitika üheks osaks olid koletud ettevõtmised http://www.abiks.pri.ee nagu Volkssturm ja Werwolf. Salakõneluses Läänega pakkus ta samal ajal aga Saksamaa kapitulatsiooni. Himmler ei teadvustanud endale oma massimõrva sünonüümiks saanu staatust. Lõpptulemusena reetis ta füüreri, nagu ta üheteistkümne aasta eest oma mõlemad toetajad Ernst Röhmi ja Gregor Strasseri oli reetnud. "Minu au on truudus
järgi ta tegutseb. Sellele rühmitusele on alguse pannud maailma esiterrorist Osama bin Laden, kes alles sel aastal USA sõdurite poolt tapeti. Selles essees tuleb ka arutluse alla Osama bin Ladeni uskumused, vaated ja taotlus, mida ta oma tegudega saavutada üritas, mis tegelikult teda ja tema al-Qaedad tegudeks ajendas. Sellest kõigest arusaamise lihtsustamiseks on vaja teada, mis on islami fundamentalism- äärmuslik usuharu tänu millele need koletud aktsioonid on toimunud. Al-Qaeda on ülemaailmne sõjakas Islamistide grupp, mille lõi 1988. aastal maailma esiterrorist Osama bin Laden. Rühmitus toimib võrgustikuna, mis koosneb nii multinatsionaalsest kodakondsuseta armeest kui ka radikaalsest sunniidi moslemite liikumisest globaalse dzihaadi nimel. Al-Qaedale iseloomulik tehnika on enesetapurünnakud ning üheagsed pommitamised erinevate sihtmärkide pihta. Need tegevused on omapärased
tänu arhailisele mutituberkulaatidele, kes olid spetsialiseerunud seemnete ja pähklite närimisele. Närilised mitmekesistusid Eotseeni keskel, multituberkulaatide hulk aga vähenes ja nad surid Oligotseenis välja. Paleotseenis ilmusid kiskjad, kelle saagiks olid rohusööjad. Need olid välimuselt koerasarnaseid mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad, kellel olid tohutud küüniselised jalgad ja suured nokad. Diatrüümad surid välja Eotseeni lõpus. Koletud diatrüümad ei olnud Eotseeni ainukesed linnud. Lendavate lindude mitmekesisus tol ajal oli palju väiksem kui tänapäeval. Enamus linde olid rannalinnud, kes kahlasid madalas vees, siis kui nad ei lennanud. Polnud veel ka tänapäeval arvukalt esindatud laululinde. Roomajad ja kahepaiksed jäid suhteliselt märkamatuks kogu Paleogeeni jooksul. Esimesed fossiilsed konlased on leitud Eotseeni ladestust. Kuna konlaste fossiilid on väga haprad siis ei ole täpselt teada,
viimane oligi see, kes avas saladuste kambri ja püüdis sedasi Harryt mõrvata. Järgmises osas aitas Harry põgeneda oma ristiisal Sirius Blackil ja hobugreif Helliknokal. Sirius oli mõistetud 13 aastat tagasi Azkabani selle eest, et ta olevat tapnud Harry vanemad. Aga see polnud tõsi. Harryl polnud oma ristiisast aimugi. Black oli registreerimata animaag, ta sai muutuda suureks mustaks koeraks. Ta põgenes vangist ja teda asusid jälitama dementorid, koletud olendid, kes imesid enda ümbrusest ja inimestest välja õnne, rõõmu ja rahulolu. Alul arvati, et Sirius tuli Harryt tapma, kuid raamatu lõpus selgitas Black olukorda, et ta on süütu ja Harry, teda uskudes, aitas tal põgeneda. Neljandas raamatus osales Harry Kolmevõluri turniiril, mille võidukarikas viis ta Voldemorti juurde. Harryt oli vaja selleks, et Voldemort ellu äratada. Iidne loits tegigi seda, kuid kui Voldemort tahtis Harryt tappa, ei õnnestunud see. Harry põgenes
Renessansis kõlas just vaba inimese nõu, ainult vaba inimene suudab end 100 prossa realiseerida. Renessansi inimene vahetab tegevust nagu maske, vaba oma valikutes ja loomingus. Tegelikku vabadust maailma ei olnud, oli väga hierarhiline ühiskonna struktuur, mida alles hakati loksutama. Hiljem kõik pudenevad redelilt maha, kellel veab see ei kuku surnuks. See mida inimene teeb oma vabadusega on alati väga kahtlane vabaduse realiseerimisele järgnevad koletud tagajärjed. Võrdlus ,,Kärbeste jumalaga", kus vabadus antakse laste kätte, kuna nad ei ole rikutud kohuse poolt. Papa Ubu ei sõltu tunnetest jne, täiesti vaba, ühelgi võimul ei hakka hammas ta peale. Sellisena ta oligi mõeldud. Lahing inimkonna vabastamise eest on lõppenud võiduga. Jarry liikus endasuguste boheemlaste seltskonnas, ta tervis ei pidanud sellele elustiilile vastu, pruukis alkot ja uimasteid, suri tiisikusse 34 aastasel
Kõik näis siin rahvahulgas ühisena: mehed, naised, loomad, vanus, sugu, tervis ja haigus. Kõik oli siin segi läinud, liitunud, ühte sulanud. Igaüks sai osa kõigest. Oma hämmelduses võis Gringoire läbi vabiseva nõrga lõkketulede valguse näha selle päratu suure platsi ümber inetut raami vanadest majadest, mille pehkinud, virildunud, kõnnis fassaadid ühe või kahe valgustatud katuseaknaga näisid talle pimedas vanade eitede suurte peade sõõrina, kes olid koletud ja tusased ning kes silmi vidutades vaatasid nõiasabatit all. See oli nagu uus, ennetundmatu, ennekuulmatu, inetu, roomav, kihisev, fantastiline maailm. Olles kolme kerjuse pihtide vahel ja nähes enese 77 ümber kogu seda haukuvat ja möirgavat rahvahulka, katsus õnnetu Gringoire, kes ikka rohkem hakkas hirmu tundma, oma mõtteid koguda ja meelde tuletada, kas täna laupäev pole. Kuid ta pingutas ennast asjata. Ta mälestuste ja mõtete lõng oli katkenud; kõige üle