Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök 5 ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda 7,8 ja kolderuum 3 . Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev 6 , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud
m.a. uurija. Mükeene linnuse Lõvivärav Mükeene hiigelkividest laotud, linnuses. u. 1300. nn. kükloopiline müür. Tholos Mükeenes, nn. e.m.a. Atreuse varakamber. u. Tagaplaanil Lõvivärav. 1250 e.m.a. Megaroni põhiplaan Megaroni kolderuum. Sissepääs Atreuse Rekonstruktsioon. varakambrisse. u. 1250 e.m.a.
pigi, tőrva ja vett pähe vői lasti nooli. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. 1876. aastal paigutati värava kohale Saare–Lääne piiskopkonna raidvapp, pőhielemendiks kotka kujutis, Arensburg, mis saksa keelest tőlgituna tähendab kotka linnust. Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid, köök ning selle kőrvalruumid, őllepruulimiskoda, kolderuum ning spetsiaalsed sooja őhu kütteseadeldised. Seal oli veel linnuse kaev ja palju kõneainet pakkuv väike kelder. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning sealt leiti inimese luukere, mis kuulus 16.saj elanud mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüriti. Linnuse muuseumis kutsutakse seda
aastast pärinev suurtükk. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseõue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sh. õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud
tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes. Värava kohale paigutati 1876. aastal Saare-Lääne piiskopkonna kotkakujutisega raidvapp. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud
usuliste tseremooniate ajal. Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides. Keldrikorrus: siin asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud
Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda ja kolderuum. Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi
Konvendihoone ehk peahoone on ruudukujuline, kus asuvad majandusruumid, laod; loodetiivas piiskopi kolm eluruumi; edelatiivas pidurefektoorium ja kabel; kagutiivas köögiga varustatud söögisaal ja dormitoorium(ühine magamistuba); kirdetiivas magamisruumid; põhjanurgas kaitsetorn; idanurgas vahitorn (Aluve,1980). 2.1.1. Keldrikorrus Keldriruume kasutati peamiselt majapidamis- ja laoruumidena. Kagutiivas paiknesid peakorruse köögi all llepruulimiskoda, kolderuum ja kaevukamber. Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel
erisoojus kJ/(kg K) ja At kütuse tarbimisaine tuhasisaldus %. 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus Tahkekütuse kolded jagunevad kiht ehk restkolleteks ja kamberkolleteks. Kihtkolded jagunevad omakorda tiheda kihiga kolleteks ja keevkihtkolleteks. Kihtkollete tähtsaimaks elemendiks on kolderest, millele toetub kütusekiht ja läbi mille antakse kütusekihti põlemisõhku. Kütusekihi kohal või kõrval paikneb kolderuum. Kamberkoldes toimub põlemine kolde mahus- kolderest ja kütusekiht puuduvad. Kamberkoldes saab põletada nii gaasilisi, vedelaid kui ka peenendatud tahkeid kütuseid. Viimased kantakse koldekambrisse õhujoa poolt. Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad
katelagregaat. Katel toetub laeva vundamendile alumiste kollektorite 2 ja 3 tugede kaudu, kusjuures neljast jalast on vaid üks fikseeritud jäigalt vundamendi külge ja teised ainult toetuvad sinna (ning seda termopaisumiste tõttu). Kollektorite külge monteeritud profiilterasest sõrestik koos sellele kinnitatud lehtterasest katteplaatidega moodustab õhu- gaasitrakti masinaruumist hermeetiliselt eraldava piirde konstruktsiooni. Kolderuum 7 on osaliselt või täielikult ümbritsetud ekraanküttepinna torudega 8. Kolde piirde osad, kus ekraanpinnad puuduvad (skeemil kolde põhi ja otsaseinad) kaetakse tulekindla müüritisega 11. Gaasikäikude sisepindadel, kus gaaside temperatuur on madalam, kasutatakse odavamaid ja kergemaid soojusisolatsioonimaterjale. Ekraanküttepindade tagune koldesein tehakse tavaliselt kahekordsena, mille vahele juhitakse katlaventilaatorist otse või läbi õhu eelsoojendi
a. rotatsioonpõletite korral) Kui tekib kas või ükski neist olukordadest, peab ohutusautomaatika seiskama kütuse etteandmise. Gaas- või vedelkütuse korral peatatakse kütuse juurdevool solenoidklappide abil. Kui kamberkoldes kustub leek või väheneb katlasse antava vee hulk, siis suitsuimejaid välja ei lülitata, tuleb eemaldada lõpuni põlemata kütus ja gaasid, mis võivad moodustada plahvatusohtliku segu ning kolderuum ventileerida. Veekatla ohutusseadised katkestavad kütuse etteandmise ja seiskavad õhuventilaatori kui: · vee temperatuur katlast väljumisel tõuseb üle lubatava · vee rõhk katlast väljumisel langeb või tõuseb üle lubatava · vee rõhk süsteemis langeb väärtuseni, millal tekib hüdraulilise löögi oht · katlast läbivoolava vee hulk väheneb alla lubatava · kamberkoldes kustub leek · seiskuvad kõik tõmbeventilaatorid või lakkab tõmme
peetud regulaarsuse phimttest(Tirnysi linnuse plaanis vib küll leida sarnasust knossose hiigelpaleega, korrapärasus aga on siingi olnud üheks juhtmtteks), vastupidiselt kreeta paleedele paiknesid mükeene linnuste töökojad, haldusruumid jm. otsesest linnusekompleksist väljaspool, nn. all-linnas. Mükeene linnuslosside tuumaks oli aga lunasse orienteeritud 1-3 ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja
annaabi.ee 
