Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkuostuhinna" - 7 õppematerjali

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II
12
docx

ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II

Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all?

Ühiskond → Ühistegevuse alused
83 allalaadimist
Maailm kahe maailmasõja vahel
7
pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

a põllumajanduses, ühtlasi võttis ta taas kursi maailmarevolutsioonile. Ta loobus uut majanduspoliitikat iseloomustanud majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse suurtööstuse edasiarendamisele - industrialiseerimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, kõik ressursid suunati rasketööstusesse, suunates selle osa majanduses ja muutes NSVL tööstusriigiks. Kuna aga puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema, põhjustades elanike vaesumise. Vilja madala kokkuostuhinna tõttu polnud talupojad huvitatud vilja müümisest. Kuid selle asemel, et kehtestada õiglast hinda, hakkas Stalin tarvitama vägivalda - talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad. 1932.-1933. puhkes riigis suur näljahäda, mille tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
EESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL
26
pdf

EESTI PIIMATÖÖSTUSE RAHVUSVAHELISTUMISE OHUD JA VÕIMALUSED PIIMAÜHISTU E-PIIM NÄITEL

ikkagi kriisist välja ja leiab uued kaubanduspartnerid. Eesti piimakogus on maailma mõistes väga väike ja siin on vaja andekust, et leida üles turud, mis vastaksid meie kogustele ja oleksid poliitiliselt stabiilsed. (Murakas 2014) 8 Äärmuslike meetmetena on Euroopa Liidu tootjatel võimalik kasutada ka turukorraldusmeetmeid nagu või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu (väga madala kokkuostuhinna tõttu seda meedet pole kasutatud) ning või, lõssipulbri ja juustude eraladustamist. Sekkumiskokkuost peaks tagama, et toorpiima hind tootja jaoks ei langeks alla 250 euro tonni kohta. Selle hinnaga oleks võimalik ajutine stabiilsus tagada, millega tootjad suudavad säilitada tootmismahu järgnevateks perioodideks. Madalama hinna korral peavad tootjad hakkama piimakarja vähendama, mis omakorda kärbib juba eos võimaliku tootmismahu taastumist ja kasvu tulevikus. (Noppel 2014) 5

Varia → Kategoriseerimata
11 allalaadimist
Euroopa integratsioon
6
docx

Euroopa integratsioon

. EMÜ Rooma lepingu ajajärgul ­ 1958-1985, sh 1981-84 Ühenduse stagnatsiooniperiood: Rooma lepingu (EMÜ) ajajärgul sai 6st riigist 12 riigi ühendus ­Euroopa Majandusühendus. Järk- järgult kaotati liikmeriikide vahelised tollimaksud, kaotati impordi koguselised piirangud ja riikidevahel kaubandus elavnes oluliselt. Tolliliidu peamised eesmärgid saavutati 1968 (kaotati tollid tööstuskaupadele) põllumajanduspoliitika (CAP) toetas abirahadega (kõrge kokkuostuhinna sisseviim- farmereid, eriti Prantsusmaal. Uuesti võimuletulnud ja Prants 5 Vabariigi (al 1958 kuni 1981 parempoolsed võimul) moodust de Gaulle tekitas nn tühja tooli kriisi EL-s (juuni1965- jaan 1966). Prantsusmaa (de Gaulle) oli vastu föderalistl suunale: Prantsusmaale on prioriteediks rahvusriikide Euroopa. 1966. jaan a Luxemburgi kompromissiga sisseseatud (Prantsusmaa nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide-paketi (Cockfieldi e

Politoloogia → Euroopa integratsioon
87 allalaadimist
Mikroökonoomika mõisteid
28
docx

Mikroökonoomika mõisteid

Piirtulu: MR= TR muutus / Q (kogus) muutus, kus TR ­ kogutulu. MarginalRevenue = Price, MR ja nõudluskõver kattuvad. Turu pakkumiskõver (täieliku konkurentsi puhul) saadakse üksikute firmade pakkumiskõverate horisontaalsel liitmisel. Kasumi maksimeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal. Mikroökonoomika harjutustund 10.11.2011 Saime KT-d tagasi. Minul enam vähem ok tulemus, siiski esineb küsimusi, kus on möödarääkivusi õppejõuga. Näiteks erinev arusaam veiselina kokkuostuhinna mastaabist (kas üle maailma või vaid mingi Eesti küla probleem) jms. Mikroöko ­ Monopol 16.11.2011 Monopol on 1 müüja, kes müüb ainulaadset kaupa ning turul konkurents puudub. Turukaitsetõkete (barjääride) olemasolu, kasutab ära oma suure mahu tõttu tekkivat mastaabisäästu ning tänu sellele on tooteid võimalik pakkuda odavamalt, kui võimalikel konkurentidel. Tihti on seadusandlikult loodud piirangud, mistõttu teistel firmadel keeruline sama tegevusharuga tegeleda.

Majandus → Mikroökonoomika
32 allalaadimist
Veisekasvatuse vastused 2013
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

94. Piima omahinna arvestus Kui ettevõtte üldine hinnastrateegia on paigas, siis tuleb vaadelda hindu tootegruppide ja/või üksikute toodete lõikes. Ei ole olemas ühest valemit, mille alusel oleks võimalik välja arvutada täpne hind igale tootele, kuid hinnakujunduses tuleb kindlasti arvesta järgmisi asjaolusid: · kulud, · loodetav kasuminorm, · konkurentide hinnad, · toote kvaliteet, · nõudlus, toote sihtgrupp 95. Piima kokkuostuhinna kujunemine 96. Veiseliha omahinna arvestus 97. Veiseliha kokkuostuhinna kujunemine 98. Veisekasvatuse majanduslikkus Aastaringi ühtlane kaubatoodang ­ ühtlane tööjõu kasutamine, võrdne sissetulek. Majanduslikkus sõltub tulude-kulude vahekorrast: tulud = kokkuostuhind + toetused ning kulud, suuresti sööda maksumusest. Piima käitlemise ühtlane maht, võimaldab vähendada tööstuste võimsust. 99. Veisekasvatajate organisatsioonid Eestis

Kategooriata → Veisekasvatus
73 allalaadimist
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

Venemaal on parajasti äritegemiseks ülim aeg. Nad asusid teele. Juuro kadus igaveseks oma kodukohast koos oma pruugitud auto ja ameerika sigarettidega. Tsemodanov virutas Juurole heebliga pähe ja mattis ta poolelusana tee äärde tihnikusse. Aarne Sebedeus oli väikeettevõtja, kes üritas kolme lehma abil rikkaks saada. Nad pidasid koos naisega plaani, kuidas karjapidamist laiendada. Plaanid rikkus 62 piima kokkuostuhinna suur langus, nii et ei tasunud enam ühtegi lehma pidada. Tagatipuks läks ka vana Vene traktor rikki. Ettevõtlusel oli sellega lõpp. Uue aja ehk iseseisvuse saabudes hakati rääkima, et muutustega tuleb kaasa minna ja käsitööd teha. Leopold A. Raps pidas seda esialgu linnameeste tühjaks jutuks, aga hakkas siis asjaga tegelema. Ta nägi igas materjalis erinevaid fantastilisi väljundeid. Vormidega mängimine pakkus Leopoldile suurt rõõmu. Kõik muu lakkas tema jaoks olemast

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun