.......................................................... 21. RISKIANALÜÜS............................................................................................................................................... 2 Võrumaa kutsehariduskeskus 2011 1. Äriplaani kokkuvõte Plaan on asutada metalli kokkuostuga tegelev firma (Sõmerpalu Metall). 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Sõmerpalu Metall Ettevõtte juriidiline vorm FIE Aadress Võrumaa, Sõmerpalu vald, Sõmerpalu Telefonid 7896472, 7896952 Faks +37256487245 E-mail [email protected]
Kala käitlemisele seab piirid see, kas kalur kui ettevõtja on Veterinaar- ja Toiduameti poolt toidukäitlejana tunnustatud. Tunnustamisest tuleneb see, kas kalur võib veekogul lisaks kalade jahutamisele ja pakendamisele teostada ka muid protseduure või kas kalur ettevõtjana võib käidelda otseturustamise eesmärgil suuremat kogust värsket kala päevas kui seda on esmatoote väikese koguse piir. Kui kala turustatakse otse tarbijale või jaemüügiettevõttele (mitte kala kokkuostuga tegelevale tunnustatud ettevõttele), peab kalur kinni pidama esmatoodete väikese koguse piiridest. Esmatoodete väike kogus on kala puhul kuni 100 kg värsket kala päevas. -3- Kala esmatöötlemine Toidukala esmatöötlemine algab laevas. Pumba kalalaevades pumbatakse kala koos mereveega kalatanki. Kalatankid on varustatud jahutussüsteemiga. Selle süsteemi abil
Sageli on kitsekasvatuse eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 5. Kitsekasvatus maakonniti aastal 2001 Joonistelt 4 ja 5 võib näha, et kitsekasvatusega tegeletakse Eestis palju vähem kui lambakasvatusega. Põhjuseks võiks olla, et kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõtte tegelenud. Samas ei saa kitsekasvatajad põllumajanduslooma toetust, mida lambakasvatajad saavad. Joonisel 5 näeme, et enim kitsi on Tartumaal 433 tk ja Viljandimaal 422, moodustades aastal 2001 kogu Eesti kitsekasvatusest 21%. Oluliselt madal oli 2001. aastal kitsekasvatus Hiiumaal, jäädes maakondade lõikes ainukesena alla 100 kitse piiri. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit Lambad ja kitsed [http://www
Tegelen peamiselt liha turustamisega. Loomad müün, kui nad on saavutanud kehamassi 40-50 kg selleks ajaks peaksid nad olema alla 12 kuu vanused. Müün nii elusalt lihakombinaati, kui ka lihana otse tarbijale. Elusmüük toimuks Otepää lihatööstusele see on kõige lähemal ja Eestis on hetkel ainult üks kokkuostja peale selle, kuid see asub Saaremaal. Risk Suurim risk on muutuvad turu hinnad. Samuti see, et lambaliha realiseerimise võimalused on piiratud. Praegu tegeleb Eestis kokkuostuga ainult kaks lihakombinaati Saaremaa ja Otepää. Tuleb arvestada ka ilmastiku olusid sest mõnel aastal võib olla keeruline loomadele sööda kogumine. 4. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID Missioon 5 Luua lambakasvatusettevõte mis toodab kvaliteetset toorainet. Visioon Toimiv ettevõte mis tegeleb lammaste kasvatamisega lihatootmise eesmärgil. Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid Renoveerida vana laut
(Piirsalu, P.) Senini on Eestis põhiliselt tegeletud üksikute kitsede pidamise ja kitsekasvatust on vähesel määral. Enamasti on kitse kui hobiloom. Kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on 5 kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. (Piirsalu, P.) Alates Eesti iseseisvumisest on suurenenud huvi kitsekasvatuse vastu. Seda sellepärast, et kitsedelt saab tervislikku piima, aga ka liha ja nahku, nii saab kitse pidamine anda osa väikepere toidulauast
Sageli on kitsede pidamise eesmärgiks olnud kitse kui hobilooma pidamine. Enamus kitsedest peetakse elanike kodumajapidamistes üksikute isenditena. Lüpsmine toimub käsitsi ja saadud toorpiima kasutatakse põhiliselt peresiseseks tarbimiseks joogipiimana. Juustu valmistamise oskused kitsepiimast on tagasihoidlikud või puuduvad üldse, mis on olnud üheks piduriks suuremate farmide tekkimisele, sest kitsede toorpiima kokkuostuga ei ole ükski piimatöötlemisettevõte tegelenud. Seepärast on kitsepiima tarbitud farmisiseselt ning turustatud piima kogused on olnud minimaalsed. Riiklikul tasandil ei ole kitsekasvatust vajalikul määral propageeritud ja toetatud. Sotsialistliku suurtootmise ajal ei olnud kolhoosidel, sovhoosidel riikliku plaani kitsekasvatussaaduste realiseerimiseks ning seepärast kitsi neis ei peetud. Seepärast ei
varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1954. a hakati ENSV-s kolhoosnikele maksma osaliselt töötasu rahas. 1950. aastate lõpus muudeti see kord üldiseks ning samal ajal kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Põhjalikum murrang 1958. a, kui kaotati MTJ-d, nende masinapark müüdi kolhoosidele ja sovhoosidele. Keerukas ja ebaõiglane põllumajandussaaduste jaotussüsteem asendati saaduste kokkuostuga sobiva, mittel pelgalt sümboolse hinnaga. Kõrged maksud ja kolhoosnike iskliku aiamaa saagi osaline konfiskeerimine lõpetati. Ümberkorraldused suurendasid natuke talurahva iseotsustusõigust ja panid aluse põllumajanduse toibumisele. Kolhooside ja sovhooside juhtkondadele anti vabamad käed. „Loomuliku valiku“ teel täitusid põllumajandusjuhtide kohad kompetentsemate ja töökamate inimestega. Kolhooside majanduslik olukord paranes ja sissetulekud tõusid.
Rahva üldise elatustaseme langusega kaasnes rahulolematuse kasv valitsuse ja Riigikogu tegevusega Riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida Kriisi ületamiseks alustati Eestis range kokkuhoiupoliitikaga, piirati Eesti krooni vahetamist välisvaluutaks ning realiseeriti riigi kullavarusid. Impordi vähendamiseks suurendati tollimakse ja kehtestati litsentsisüsteem. Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega, ulatuslikult toetati põllumajandust erinevate dotatsioonide ning teravilja kokkuostuga maailmaturu hinnast kõrgema hinnaga. Need sammud ei suutnud aga Eestit kriisist lõplikult välja tuua ning majanduskriis hakkas peaegi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast. Majanduslik rahvuslus: majandusliku rahvusluse tunnused, riigi sekkumise süvenemine, riiklikud aktsiaseltsid, põllumajanduse subsideerimine, plaanimajanduse elemendid, industrialiseerimine, elatustaseme allasurumine.
annaabi.ee 
