Kui kõik neli rulli on liimitud. Nii teha kõigi kuue detailiga. Kui detailid kõik rulliks liimisin , siis tuli nad omavahel ühendada lumehelbeks. Selleks on vaja detailid kahest kohast liimida teineteise külge. Liimimise kohti märgistavad pildil nooled. Et lumehelbeid oleks parem teineteise külge kleepida, siis jälgisin , et kokku saaksid ühesugused küljed. Kuna eelnevalt liimitud rullide nurgad on erineval kõrgusel, siis kahe detaili kokkuliimimisel jälgidagi, et kokku läheks kahe detaili neljas rull või mõlemi kolmas rull. Kõige parem on ühendada meetodi kohaselt 5 detaili, ning kuues detail ühendada keskohale ,mitte paralleelselt nagu eelnevad, vaid vastupidi. Kui kõik kuus detaili on ühendatud. Sellega ongi lumehelves valmis. Mina meistertasin kooli kaks lumehelvest
MDF (Medium-density fiberboard e. Keskmise tihedusega puitkiudplaat) Mis on MDF? MDF on üks puitkiudplaatide ja puitlaastplaatide vahepealsetest liikidest, mida tehakse puidukiudude kokkuliimimisel kuumuse ja surve all, mis annab ühtlase struktuuri. MDF -e on erineva paksusega: 6, 8, 10, 12, 16, 18, 19, 22, 25, 28, 30 mm. MDF plaate on ka mitmes erinevas värvitoonis. MDF head ja halvad omadused MDF i tootmine 1. MDF -i tooraineks on ümarpuit, mis peenestatakse laastudeks või saeveskite tootmisjäätmed. 2. Defibröörmeetodit kasutades soojendatakse defibrööri survesilindris laaste auru käes.
Spoone toodetakse paksuses 0,5mm-3,2mm. Vineeri toodetakse paksuses 1,5mm kuni 50- 60mm. Ristvineeril on väga erinevaid formaate: 1220x1220; 1525x1525; 1500x3050 jne. Samuti on teada ka 5 erinevat kvaliteediklassi: a, ab, b, bb ja c. A klass on kõige kvaliteetsem, ning c klass kõige ebakvaliteetsem. C klassi vineeri ei kasutata peaaegu mitte kusagil. Vineeri pind pole mitte kunagi mõlemalt poolt sama kvaliteediklassiga. Vineeri toodetakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Muude variantidega ei saa spoone omavahel kokku ühendada piisavalt tugevalt, et tekiks vineer. Enamjaolt on vineeri tootmine sama. Kooritakse palk, aurutatakse või leotatakse seda, lõigatakse spoon ja seejärel kuivatatakse ning valmistatakse liimimiseks ette. Peale liimimist pressitakse 4 spoonilehed omavahel kokku, ning vineer lõigatakse parajaks, nii, et ääred oleksid ilusad
Looduslikud & tehismaterjalid Puit / Mineraalid & kivimid 1.Puitu kasutatakse kütusena, tarbeesemete, mööbli, paberi ja tselluloosi valmistamiseks. 2.a) post valmistatakse puu tüvest saadud ümarpuidust. b) laud valmistatakse ümarpuidust. c) pruss valmistatakse ümarpuidust. d) vineer saadakse õhukeste puidulehtede kokkuliimimisel. 3. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. 4.Mineraalid, mis keemiliselt koostiselt oleksid: a) oksiid kvarts, korund, magnetiit b) kloriid haliit c) fluoriid fluoriit d) sulfiid püriit e) sulfaat kips f) karbonaat kaltsiit g) ehe lihtaine eheväävel, teemant või grafiit 5.a) Lubjakivi koosneb kaltsiidist, savimineraalidest ja kvartsist. b) Graniit koosneb kvartsist, päevakivist ja vilgu kristallidest
5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja üksikute kihtide paksusest kasutatakse erinevat kihtide arvu. Külge, mida katab parema kvaliteediga kiht, loetakse esiküljeks
koha jaoks mõnikord ka männipuitu. Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti.
Sellel kohalikul materjalil on suur potentsiaal vähendada kulutusi transpordile ja aidata kaasa kohaliku majanduse arengule. Puitkiudplaadid Painduvad või jäigad puitkiudplaadid on universaalne soojustusmaterjal, mida saab kasutada erinevates tarindites. Neid valmistatakse pressitud puiduhakkest kas märg- või kuivtöötluse teel. Osa toodetest on valmistatud taaskasutatud materjalist. Märgtöötluse korral saab paksemate kihtide plaatideks kokkuliimimisel kasutada polüvinüülatsetaati. Mõnikord lisatakse fungitsiide või tulekindlust suurendavaid lisandeid, kuid nende osakaal on suhteliselt väike. Puitkarkass-seinte veekindlates kihtides või katusetarindites kasutamiseks võidakse puitkiudplaate katta bituumeni või lateksiga. Transpordikulusid saab vähendada, kui kasutatav puit kogutakse plaatide tootmiskoha lähedal. Puitkiudplaate tavaliselt korduvalt ei kasutata ja neid saab taaskasutada vaid piiratud määral
kihtide liimimist. Näiteks kappide tagaseintele, mis on valmistatud pealistatud puitlaastplaadist või Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II puitkiudplaadist tuleb ka taha liimida kiht kõverdumise vältimiseks. Kui on võimalik tagaseinte naelutamine või kruvidega kinnitamine, ei ole tagumist kihti vaja panna. Joonis 3.3. Detailide kõverdumine kokkuliimimisel. Õige asetus c. Tisleriplaadist, puitlaastplaadist või massiivpuidust detailide katmine hööveldatud või kooritud spooniga on detailide pealistamine. Spoonilehti, mis liimitakse detailile nimetatakse pealistuskihiks, kaetavat toorikut aga aluseks. Pealistamine võib olla ühe- või kahepoolne, samuti ühe- või mitmekihiline. Ühepoolset pealistamist kasutatakse juhul, kui massiivpuidust detaili paksus ei ületa kahekordselt tema laiust (muidu kaardub ja kõverdub)
Kahe meetri pikkuse metsamaterjaliga täidetud mõõtepingi mass on umbes 3 t. 3.4.3. Vineer Vineeri hakati tootma 20. sajandi. alguses. Kui möödunud sajandi 30-ndatel ja 40-ndatel aastatel kasutati vineeri põhiliselt siseviimistluses ja mööbli tootmises, siis tänapäeval kasutatakse teda kandekonstruktsioonide materjalina. Vineer saadakse puidupakkude piki kiudu saagimisel või hööveldamisel või spiraalsel lahtilõikamisel tekkivate õhukeste puidukihtide spooni kokkuliimimisel. Iga kihi kiud on eelmise omaga risti, seepärast on vineerikihtide arv alati paaritu. Pealmise kihina kasutatakse kas kase- või okaspuuspooni, selle põhjal jaotatakse vineerid kase- ja okaspuuvineerideks. Sõltuvalt kasutatud liimisordist eristatakse välis- ja sisevineeri. Välisvineeri valmistamiseks kasutatakse fenoolliimi. Soomes moodustab 90 % kogu toodetavast vineerist välisvineer, sest ta sobib ka sisetöödeks.
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused
Sügavimmutatud konstruktsioonidele sobib ainult männipuit. Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides 11 ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. SPOONLIIMPUIT Spoonliimpuitu ehk vineerpuitu (levinud nimi on ka kertopuu, laen soome keelest) saadakse 3 mm paksuse kuusespooni kokkuliimimisel plaadiks ilmastikukindla liimiga. Soomes kasutatava spooni pikkus on vähemalt 1200 mm, spooni jätkatakse kaldjätkuga. Jätkukohtade vahekaugus kõrvutiasetsevates spoonikihtides on vähemalt 100 mm. Jätkukohad lähevad ühest kihist teise nii, et samas ristlõikes olevad jätkud on toote erinevatel pooltel. Spoonikihtide paigutus on kahesugune. Standardtootel on kõik kihid paigutatud pikisuunas. Ristehitusega toodetel on osa kihte peasuuna suhtes risti.
annaabi.ee 
