ajaühiku kohta või töö tegemise ajas (14). Nimetatud seaduse paragrahvi 43 lõige 3 täpsustab, et summeeritud tööaja arvestuse korral (TLS § 6 lõige 6) arvestatakse kokkulepitud tööaega arvestusperioodi lõpul (14). Seega tuleb tööandjal leida periood, mille vältel keskmine tööaeg ei ületaks seaduses lubatut. Samas ei ole summeeritud tööajaarvestuse korral võimalik kokku leppida töö tegemise ajas. Tööajakava üldine korraldus võib olla küll kokkulepitav, aga siiski ei ole võimalik iga tööajakava alusel töötava töötaja täpset tööaega välja arvutada ja seetõttu on summeeritud tööajaarvestus korral üsna suur tõenäosus, et tekib vajadus ületunnitöö tegemiseks. Ka riigipühad, mille eelsed tööpäevad on seaduse järgi lühendatud, vähendavad töötaja kalendaarset tööaja normi. Kui viidatud pühade eel pole töö iseloomu tõttu (sellistel ametites nagu arstid, müüjad, tuletõrjujad ja
kohtuotsused. Rahvusvaheline õigus on üritanud demokraatiat tekitada. Demokraatia seisneb selles, et riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius gogens normidega. Ius gogensi all nimetatakse asju, mis puudutavad kõige fundamentaalseid õigusi. Nt genotsiidikeeld oleks kõige tugevam gogents norme. Nt piinamise keeld on ius gogens norm. Mis on need motiivid või põhjused, mis panevad riigimehi neid muudatusi tegema? 1960.a avaldas Truman proklamatsiooni tegi mingi asja ja siis teised riigi tegid kohe järgi.
kohtuotsused. Rahvusvaheline õigus on üritanud demokraatiat tekitada. Demokraatia seisneb selles, et riigile ei saa olla kohustuslik norm, millele riik ei ole nõusolekut andnud. Kas on olemas sellised normid, mis on kohustuslikud ka siis, kui riik ei ole nõustunud? Rahvusvahelises õiguses tihtipeale jõud määrab. Rahvusvahelised lepingud on suhteliselt vanad nähtused. Selline massiivsem lepingute sõlmimise kultuur hakkab Euroopa keskaja lõpul. Lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu ius gogens normidega. Ius gogensi all nimetatakse asju, mis puudutavad kõige fundamentaalseid õigusi. Nt genotsiidikeeld oleks kõige tugevam gogents norme. Nt piinamise keeld on ius gogens norm. Mis on need motiivid või põhjused, mis panevad riigimehi neid muudatusi tegema? 1960.a avaldas Truman proklamatsiooni tegi mingi asja ja siis teised riigi tegid kohe järgi.
Sest tööandja ei ole talle andnud tööd v.a kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü Töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval põhjusel või Töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust tuleneval põhjusel (matused, notari juurde minek) Ei eelda töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet Kohustus maksta tasu mõistliku aja eest (mõistlik aeg on kokkulepitav) TÖÖTASU VÄHENDAMINE Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale tööd Võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasualammäära. Majanduslikud asjaolud > tööandja informeerib töötaja tusalduisikut > pakub töötajale teist
Rahvusvahelised lepingud Väga vanaks nähtuseks juba Vana-Egiptus jne. Teatud lepingute sõlmimise kultuur algab keskaja lõpul, uusaja alguses. Viini 1969 rahvusvahelise lepinguõiguse kodifikatsioonis on peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens'i kohta lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu. (vt allpool) 6 Tavaõigus Rahvusvahelise tavaõiguse doktriin koosneb kahest elemendist - riikide praktikast ja õiguslikust veenest e opinio iuris'est (arusaam, et see on õige käitumine ja seega õigus). Riikide praktika peab olema seejuures üldine, järjepidev ja mittevastuoluline. Nt diplomaatide
Meeldejääv Sõnastatud positiivselt Üheselt mõistetav Aktsepteeritav kõigile huvigruppidele Tunnuslause Heal maitsel on nimi Suvepealinn Pärnu Heade mõtete linn Eesmärgid Strateegiliste eesmärkide määratlemine 69 Millist seisundit me tahame aja jooksul saavutada? Põhieesmärgid Alaeesmärgid Eesmärk peab olema ... S specific selge, konkreetne M measurable mõõdetav A agreed kokkulepitav R realistic saavutatav T timed ajastatud Eesmärgid tuleb ... - Määrata (hoiduda suurest hulgast) - Kokkuleppida - Täpselt sõnastada Eesmärke valides 1) Põhiteemad tulenevalt visioonist ja SWOT analüüsist 2) Olulisus visiooni realiseerimiseks 3) Reaalne kehtestatud aja piires 4) On olemas piisav kompetents realiseerimiseks 5) Riskid, kui eesmärki ei saavutata 6) Huvirühmade kaasatuse ulatus Prioriteete tuleb seada koos otsustajatega SWOT maatriks
tööajanormiga, milleks on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Projekti mahust ja teostamise tähtajast olenevalt on võimalik kokku leppida ka osalises tööajas (näiteks 0,5 koormust ehk 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas). Osalise tööaja kokkulepe võib fikseerida ka töötamise näiteks hommikul, õhtul, teatud nädalapäevadel ja/või tööaja summeeritud arvestuse. Töötasu. Kokkulepitav palgamäär sisaldab palgamäära ehk põhipalga kokkulepet. Tingimus võib olla kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvestatud palgana, samuti lisatasuna (nt tulemuslisa). Tööandjal tuleb arvestada, et ka töötasu erinevate liikide kombineerimisel (nt aja- ja tulemuspalk) ei tohi kokkulepitav palgamäär olla väiksem valitsuse kehtestatud alammäärast. Palgamäära saab muuta ainult poolte kokkuleppel
annaabi.ee 
