1420 . korraldati esimene valitses Liivimaa meister. väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest maaisandate ja seisuste kokkusaamine- jalgatud läänivaldusteks. Hiljem muutusid maapäev. Need toimusid Valgas, vahel ka läänivaldused pärandatavaks. Volmaris. Kokkukutsujateks ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud neli seisuslikku gruppi- vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad
Sõjateenistus. 5) Võitluses võimu pärast sepitseti poliitilisi intriige ja jõuti kodusõdadenigi. Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule hea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt kingitustena suuri väljaminekuid, et kiriku kõrgematelt võimukandjatelt soodsaid otsuseid välja meelitada. 6) 1420. aastatel korraldama hakatud regulaarsed Liivimaamaaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid tavaliselt Valgas, kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister ja/või Riia peapiiskop. Esindatud olid vaimulikud, ordumeister ja käsilased, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsuste vastuvõtuks vajalik kõigi nõusolek, seda tihtipeale ei juhtunud, seepärast ei muutunud maapäevad reaalselt Liivimaad ühendavaks institutsiooniks. 7) Kasvav oht Venemaa poolt. Katkud ja epideemiad. Sõjad võimulolijate vahel (Taani,
keskuseks oli ametimõis Vakus ametkonnad jagunesid vakusteks (4-6 küla) Rüütelkond vasallid ühinesid rüütelkondadeks, et kaitsta oma huve Linnapäev üritus, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi 7.Maapäevi hakati korraldama alates 1420. aastast, et aeg-ajalt koonduda ja omavahel kompromisse otsida, sest 15.sajandil muutus Läänemere piirkonnas jõudude tasakaal ja suurenes välisoht. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esindatud olid: *vaimulikud eesotsas Riiapeapiiskopiga *ordumeister koos käsknikega *vasallkonnad *linnad Maapäevadel arutati tähtsamaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. See ei muutunud kunagi Liivimaa ühendavaks institutsiooniks, sest otsuste jõustumisek oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida.
· Linnadepäevi hakati korraldama alatest 14.sajandi keskpaigast, et arutada kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad · 15.sajandil, Läänemere piirkonnas : jõudude tasakaal + välisohu suurenemine = liivimaalased koondusid ja otsisid kompromisse · Maapäevad hakati korraldama alates 1420ndast aastast regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. · Maapäevad toimusid Valgas, vahel ka Volmaris · Kokkukutsujateks olid : Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. · Esindatud olid ka neli seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad- · Maapäevadel arutati tähtsaid välis-ja majanduspoliitilisi küsimusi, püütilahe dada omavahelisi tülisi · Poliitiline killustatus jäi põsima ning ordu ja piiskoppide võimuvõitlus ei lakanud kuni Vana-Liivimaa lõpuni. Välissuhted
Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. Maa kaitsega tegeles palgasõjavägi, olid suures halduspiirkonnad, ametkonnad (mis jagunesid veel omakorda vakusteks, mille keskusteks ametimõisad, tulud tulid maksudest ja kohtupidamine oli vasallide käes. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ja läänivaldusteks. Maapäev regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised. Toimusid enamasti Valgas. Kokkukutsujateks olid kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Esindatud oli neli kuuriat ehk seisuslikku gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid küsimusi ning lahendati tülisid. Ei kujunenud välja Liivimaad ühendavaks institutsiooniks kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud alati ühtida. Välissuhetes oli kõige ohtlikum Saksa ordu
territoriaalseteks rüütelkondadeks. 14. saj keskpaigast hakati Liivimaal korraldama linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Seisute tähtsuse tõusuga kaasati nad Liivimaa sisepoliitikasse. Kui küsimuse all oli maa sisemine stabiilsus ja julgeolek, hoidsid linnad ja läänimehed enamasti ordu selja taha. 1420. a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisute kokkusaamisi- maapäevi. Need toimusid Valgas, vahel ka Volmaris, maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Vaatamata maapäevadel jäi poliitiline killustatus püsima. Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepostitsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. Liivimaa linnad esindasid Hansa liidu kaubandushuve ja püüdsid
I seisus vaimulikud II seisus aadlikud e. aadel III seisus talupojad Eesti ühiskond lõhenes keskajal kaheks: 1) saksakeelne ülemkiht 2) eestikeelne maarahvas Maapäev Põhiprobleemiks Vana-Liivimaal Liivi ordumeistri ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamised Alguse said 1420.aastatel Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks? Maapäevad toimusid Volmaris (Valmieras) ja Valgas Kokkukutsujateks Liivi ordumeister või Riia peapiiskop Esindatud 4 kuuriat ehk seisuslikku gruppi: 1) vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga 2) ordumeister oma alluvatega 3) vasallkonnad 4) linnad Arutati: 1) tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi 2) omavahelisi tüliküsimusi Otsuste vastuvõtmiseks oli vaja kõigi kuuriate nõusolekut Tähtsaim otsus 1507.a. võtta talupoegadelt relvakandmisõigus Vana-Liivimaa riikide suhted naabritega
Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Linnadepäevad Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad 15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaarseid Liivimaa isandate ja seisuste kokkusaamisi maapäevi. Need toimusid Valgas. Maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esitatud ol neli seisuslikku gruppi : vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega,vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Kuna otsuste jõustumiseks oli vaja kõigi seisuste nõusolekut, kuid osapoolte huvid ei pruukinud ühtida, ei muutunud maapäevad kunagi ühendavaks institutsiooniks
§ 305 lg 1 ja 2). Kutsub kokku reeglina juhatus (ÄS § 291 lg 2; 292 lg 1), erand juhtudel mõni AS teine organ, st aktsionärid kelle aktsiatega esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõukogu või audiitor (ÄS § 292 lg 2). Seadusega on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumine (sh teatamise) ja läbiviimise reeglid, mida põhikirjaga ei saa leebemaks muuta. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab nõukogu, va kui kokkukutsujateks on aktsionärid või nõukogu. Päevakorra täiendamise nõudeõigus on juhatusel ja aktsionäridel, kelle aktsiatega on esindatud 1/10 aktsiakapitalist (ÄS § 293 lg 2). Üldkoosoleku toimumisest teatamine (ÄS § 294). Teade edastatakse juhatuse poolt kõigile aktsionäridele (va kui aktsionäre on rohkem kui 50 siis teade üleriigilises päevalehes). Teade tuleb edastada tähitud kirja teel. Muud
annaabi.ee 
