Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval Jaan ja kojanaine ametnikega rääkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid
Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid hel peval Jaan ja kojanaine ametnikega rkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem
Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jätnud ja ikka neile peale käis, läksid ühel päeval Jaan ja kojanaine ametnikega rääkima ning kojanaine palus neilt rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nõus, nii nad läksid taas koos Jaaniga ära koju. Poiss püüdis nüüd iga päev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti müüa, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise käinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rääkimas ning ühel hommikul tuldi Jaanile järgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid
hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida üliõpilane ütles, pidas ta alati tähtsaks ja ta korrutas endale seda tihti. Varsti jäi kojamees kahjuks haigeks, ning ei olnud seda, kes raha sisse tooks. Neil läks elu raskeks ja Jaan püüdis leida endale jooksupoisi tööd. Tal see ei õnnestunud, sest 12-aastaseid lapsi ei tahetud tööle veel võtta. Siis aga sai kojanaine oma sõbralt head nõu, et läheks küsiks lastekaitse osakonnalt vaeslapse ülalpidamise eest tasu. Niisiis läksidki Jaan ja kojanaine lastekaitse osakonnalt tasu küsima, kuid neil see ei õnnestunud. Osakonna juhataja tahtis hoopis Jaani panna lastekodusse. Sellist varianti ei osanud kumbki arvata. Niisiis Jaan läkski lastekodusse, kuid enne seda ta jättis üliõpilasele teate, et läks. Kui Jaan kohale oli jõudnud, siis ta vaatas aias ringi. See aed oli hästi puhas. Varsti,
Seminari direktoriks. Ilmunud raamatud: ,,Ühe poisu reisilood", ,,Laevapoisi päevilt", ,,Kevad kutsub", ,,Kaks reisu", ,,Soome", ,,Jõulud! Jõulud!", ,,Suuskadel Vallastesse", ,,Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte", ,,Meie Eku", ,,Alutaguse metsades", ,,Kulbult Atlandile". Keivin Tegelased Selle raamatu põhitegelased olid: Jaan ehk teraspoiss, kojanaine, kojamees, üliõpilane ja varjupaiga lapsed. Peategelane oligi Jaan kelle hüüdnimeks oli teraspoiss. Jaan oli 12 aastane poiss, kelle isa suri siis kui ta oli veel väga väikene. Jaan jäi ilma ka oma emast Annist, kes suri haigusesse. Tal olid heledad juuksed ja sinised silmad. Jaani hüüdnimeks oli teraspoiss sellepärast, et ta oli iseloomult väga tugev poiss ning ta sai kõigega hakkama. Ta ei andnud kunagi alla, vaid püüdis oma eesmärgi korralikult lõpule viia.
Tallinna pommitamisel oli ta seal ja ainuke, kes sealt eluga pääses. Ta väärtuslikum, kui raha ja kuld. Mootor lakkab töötamast, kuna ühes pere sai surma. Andrus Sipria tähtsaim varandus oli tema portfell. Ta tuli bensiinikanistris on vesi. Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri, ilma saabasteta paati, mattis need maha. Ta oli abielus Mairoosikesega, Eedi anumad, kus oli üks kanister veega lahjendatud. Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi
Tallinna pommitamisel oli ta seal ja ainuke, kes sealt eluga pääses. Ta väärtuslikum, kui raha ja kuld. Mootor lakkab töötamast, kuna ühes pere sai surma. Andrus Sipria tähtsaim varandus oli tema portfell. Ta tuli bensiinikanistris on vesi. Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri, ilma saabasteta paati, mattis need maha. Ta oli abielus Mairoosikesega, Eedi anumad, kus oli üks kanister veega lahjendatud. Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi
Aasa kodu oli täielikult põlenud ning tal polnud enam kuhugi minna. Kui ta ringi uitas sattus ta teele Martin Vaide, kes käis linnast inimesi välja viimas ja aitamas. Kuna Vaide mõistis, et Aasal polnud kuskile minna, siis viis ta naise enda pere juurde. Üks paadilistest oli Andrus Sipria. Ta hoidis portfelli enda ligidal nagu suurimat aaret, isegi saapad oli ta maha matnud, kuna arvas nende kandmist sobilikuks vaid kodumaa pinnal. Ta oli abielus Mairoosikesega, kes oli olnud kojanaine. Naisel oli üsna tugev iseloom ja kasutas Andrust nagu enda teenrit, mees täitis iga ta käsu ja soovi. Ühel päeval lahkub aga Mairoosike kodust jäädavalt. Andrus oli arvamusel, et elus on tähtsad vaid kaks asja- leib ja naine. Ning nendest kahest võib jagada vaid üht naist. Veel üks tema huvitav mõte oli see, et elus on ikka kergem raskusi taluda siis, kui on kedagi vihata ja kiruda, see otsekui lükkaks edasi ja kergendaks.
annaabi.ee 
