Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõik Materjalid koos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, tagastab, laen, kond, skond, valuuta, dollar, round, intressimäär, sularaha, konto, koosta, aasa, summat, kurss, kraad, kontor, kinnistud, annuiteedi, rate, month, date, näidatud, year, soovite, majandusteaduskond, pood, lepingud, sünniaeg, april, koguarv, osutab, dividendid, kasutage, arvudega, sisesta, kuupäevad, ritta, eesnimi, perenimi2 sajandikeni 1345 ümarda sajalisteni 3 tuhandelisteni 1325 ümarda kümnelisteni 1,456 ümarda kümnendikeni Vähenda kümnend Kasuta kohti Round fn-i 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l
PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus 1 - perioodi alguses Rate - Määr intressimäär ühe perioodi kohta Value1 Väärtus1 1 kuni 29 argumenti, mis tähistavad makseid ja sissetulekut Values Väärtused massiiv või viide arve sisaldavatele lahtritele. Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle
Leia tegelikule väärtusele vastav koefitsent kõrvalolevast tabelist. Kasu viitefunktsioone. st väärtusele vastav koefitsient. asuvatesse lahtritesse. režiim Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe rea või ühe veeruga vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulisest vahemikust (vektorist) ja tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üherealisest või üheveerulisest vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peavad otsitavad andmed olema sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpoolseimast veerust ja tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust veerust. Täht "V" funktsioonis
viitefunktsioone. Lookup Vlookup Index ja Match Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulises tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üher vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peava sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpo tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust ve
2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3.1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3.3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1.452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0.6367469687 sum SUM(A4:A8) 94.3 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ed asuvad vasakul pool üleval nurgas. n järgmised veerud: elis käiguga isetamine: sisesta siia eelmises veerus olev valem ning tutvu dusmärgiga!
USD 1,372 1,35 INFOTABEL RUB 40,85 39,07 SEK 8,83 8,78 GBP 0,87 0,83 Operatsioonid OST MÜÜK Valuuta Kogus Kurss EUR Valuuta Kogus USD 100 1,372 72,8862973761 USD 100 razdelit razdelit Kurss EUR 1,35 74,07407 1 column 2 collumn 1 column 2 collumn Hinnakiri Ostjad Nimetus Hind ilma K.M Nimi Aadress
IS = ipp/100*LS*p intressi summa, VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimus Mis paadiklassis purjetasid olümpia medalistid vennad Tõnisted? Kuraditosin numbrina Kas Pisa torn asub (A)Itaalias, (B) Kolumbias või (C) USA-s Kes on raamatu "Peaminister" autor? Mitu protsenti on hetkel Eestis õppelaenu intress? Mis on kuulsa USA presidendi, kelle initsiaalid on JFK, perekonnanimi? Mis on Farrokh Bulsara esineja nimi? Kes on J. K. Rowling´u raamatute peategelane? Sinu edukus protsentides: Vastus Hinnang ekonnanimi? B3: Koostada omal valikul 78 küsimust ja valemid vastuste hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi.
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
c 5 p S S= p( p-a)( p-b)( p-c) kus p=(a+b+c)/2 Tulumaks Saada Pöördülesande lahendamine Silindri ruumala r 3 h 3,536777 V Err:509 Lineaarse võrrandi lahendamine a 4 b -6 x 0,833333 y Err:509 Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2. LAENUTAOTLUS Laenusumma 100 000 EEK-i, aastaintressimäär 10%, periood 2 aastat. Laenugraafik (võib viia lisasse) Laenu jääk perioodi Põhisumma Laenu jääk perioodi Perioodi nr alguses Intress tagasimakse Laenumakse lõpus aprill 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr mai 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr juuni 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr juuli 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr
Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioon Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
-eurot aastase Kui suur summa saadakse selle tähtaja möödumisel, kui intressi arvestat a) Üks kord aastas? 51 216,45 kr b) kaks korda aastas? 51 413,78 kr c) neli korda aastas? d) igakuiselt? ül4 Investeeritakse 1000 eurot kaheks aastaks liitintressimääraga 10% Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuvä ül5 Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressim graafik 0,1 0,11 e kasutades Exceli funktsioone neljakümneks aastaks 1000.-euro investeerimiseks. ks kord aastas, aasta lõpul ja tulumäärad on järgmised: FV=SUMMA+ i ASTMES N s hoiustada 34 600
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
22 68 747 851 9685 45781 5365 255 5565 5522 555 555 14 325215 5515 44 11994 irjuta "Väiksem" ning Võrdlemine Suurem kui 1000 Väiksem kui 1000 Väiksem kui 1000 Suurem kui 1000 Suurem kui 1000 Suurem kui 1000 Suurem kui 1000 Väiksem kui 1000 Väiksem kui 1000 Harjutus 22 Kuupäev Valuuta Operatsioon Kurss Ostu/müügihind Kogus 2/15/2005 ATS OST 1.13 1.0735 1000 2/16/2005 CYP OST 26.83 25.4885 450 12/12/2004 EUR MÜÜK 15.60 16.38 5000 2/18/2005 LTL OST 4.53 4.3035 2500
..." (What if analysis). Simuleerimismudeleid kasutatakse, kui optimeerimismudeleid pole võimalik konstrueerida. Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu Matemaatiliste mudelite korral tuleb eristada nende matemaatilist kuju (struktuuri) ja mudelite sisu tõlgendamist, interpreteerimist. NÄIDE 1.1. Lõppkapitali arvutamise mudel Härral X on pangas tähtajalisel hoiusel 12 000 kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta pärast. kui aastane intress on 9%? Võtame kasutusele järgmised tähistused Seos lõppkapitali arvutamiseks algkapital K0 ' 12 000 kr K1 ' K0 % r K0 ' K0 (1%r) aastaintresss r ' 9 % lõppkapital K1' ? Leiame lõppkapitali väärtuse K1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatäh
EXP - e aste FACT - faktoriaal LN - naturaallogaritm LOG10 - kümnendlogaritm MOD - jagamise jääk SIGN - märk (+1 või -1) SQRT - ruutjuur Kahe argumendiga: LOG - logaritm POWER - astendamine Paljude argumentidega: SUM, PRODUCT (korrutamine) Ümardusfunktsioonid: ROUND, INT, TRUNC, ... Trigonomeetrilised: SIN, COS, TAN ASIN, ACOS, ATAN - arkusfunktsioonid Teisendused: DEGREES, RADIANS Muud: ROMAN, ... 2 Kuupäeva ja kellaaja funktsioonid Operatsioonides kuupäevade ja kellaaegadega kasutatakse nn. Baasaega: 01.01.1900 00:00:00 Tüüpilised tehted: kuupäev2 - kuupäev1 - vahe päevedes kuupäev + päevade_arv - uus kuupäev aasta, kuu või päeva eraldamine kuupäevast
teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole. Esimene avalik ehk riiklik ziiropank moodustati Veneetsias 1587, teine sealsamas 1619, mis püsis 1816. aastani. Itaalia eeskujul tekkis ziiropanku mujalgi Euroopas: Amsterdamis 1609, Nürnbergis 1621. Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695, kui asutati Soti pank. Erinesid linnalistest ziiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid
· väikesed emiteerimiskulud · hea liikumisvõime (raha liigub rahakanalites lahus omanikest, kaup liigub lahus ostjatest- müüjatest) · vahetusväärtuse stabiilsus inflatsioonikindlus ja vahetuskursi stabiilsus RAHARINGLUS Raha põhiülesanne: vahendada omanikuvahetust hüvise teekonnal algpunktist lõpuni. Kaup Raha (liiguvad teineteisele vastassuunas) 3 Raha liigid: · sularaha · arveldusraha · väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 Max
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ulatuses aktsiaid emiteerides. Projekti EBIT on 4 miljonit krooni. a. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkt ja teha joonis b. Põhjendada, kumba finantseerimisskeemi valite 4. Ettevõtte EBIT on 50 000 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 20%. Ettevõtte finantseerimiseks on kaks võimalust: a. Omakapital summas 10 000 krooni 10 krooniste aktsiatega või b. Omakapital summas 5 000 krooni 10 krooniste aktsiatega ja laen summas 5 000 krooni intressiga 12% aastas. Ettevõttel on ka eelisaktsiad teiste projektide jaoks, millelt makstakse dividende 15 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1000 krooni aastas. Leida EBIT-EPS sõltumatuse punkti EBIT ja EPS. Kontrolltöö kordamisülesanne
a müües me teeniksime tagasi algse investeeringu tulevikuväärtuse. ava tulususe) langemisel 1% võlakirja väärtus tõuseb 6,27%. 2. Ülesanne Oletame, et ettevõtte CFO (Chief Financial Officer) on läinud uuele tööle ning jätnud koha Teile. Teile optsioon boonuspaketi ühe osana. Ostuoptsioon aegub 2 aasta pärast ning seda võib rakendada vai rakendushind on 500 krooni, samal ajal kui aktsia hind turul on vaid 350 krooni. Teie soovite hinnata, m hetkeväärtus. Lisaks on teada, et intressimäär on 7% ja aktsia tulumäära standardhälve () on 0,5 küsimustele (ning näidake harjutamise mõttes lahendused nagu loenguslaidilgi) a) Kas optsioon on rahas või rahast väljas hetkel? b) Milline on optsiooni väärtus ja optsioonipaketi väärtus kokku? c) Miks võiks Teie hinnangul optsioon olla hea/halb boonuspaketi osana ettevõttes? Algandmed aktsiate arv 20 000 tk