alarühmast naha puhastusvahendid. Oma töös kirjeldan mõlema kaubarühma koostist, sisaldust, materjali, kasutamist, hooldust, säilitamist, ohutust, suuruseid, mahte, massi, kvaliteeti, päritolu. Kirjeldan tooterühma arengut, tootjad, ka maailmas, kaupade käitlemist, müüginõudeid. 2 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs 1.Kohv 1.1 Kohvi keemilisse koostisse kuulub: Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus päritolu maa järgi: Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust, Vietnam- suurim Robusta tootja. Kohvi saab liigitada ka kofeiini sisalduse ning jahvatusviisi järgi alusel järgmiselt : 1.2 Liigitus kofeiini hulga järgi Kofeiinirikas- üle 2%
2009. aastal tuli Leibur turule innovaatiliste 100% täisteranisust Ela saiadega, 2010. aastal aga täiesti uudse ja ainulaadse üksnes rukkijahust küpsetatud, kuid saia pehmuse ja struktuuriga tootega Leiburi Saib. 2.2 Leiburi saavutused konkursil “Eesti parim toiduaine”: 2014. aasta konkursil tervisetoodete kategoorias märgiti ära Leiburi Triinu rukkileib ja Päikeseleib D+. 2013. aasta Eesti Parim Pagaritoode Leiburi Röst Mitmevilja. Kuldmärgi Eesti Parim Toit Tervisele 2013 võitis Leiburi Kaerasüda, mis sisaldab kolesterooli alandavat beetaglükaani. 2012. aasta Eesti Parim Pagaritoode oli Leiburi täisterarukkijahuga rukkileib Leibö. 9 2011. aasta konkursil “Eesti parim toiduaine” valiti Leiburi Saib nii Eesti Parimaks Pagaritooteks kui Eesti Parimaks Toiduaineks. Konkursil leidis äramärkimist ka Leiburi Ruks. 2009
glükoosiks jagunemisele, ka karamelliseeru ta nii kiiresti kui tavaline suhkur. Seetõttu eelistatakse seda suhkrut kodukommide valmistamisel, tööstuses aga likööride ja maiustuste tootmisel. 3. Confectioneres- Confectioners või powdered sugar on tolmsuhkur, mida USA-s on olemas kolmes eri jahvatusastmes, millest tavaostjale on kättesaadav kõige peenem jahvatus. 4. Demerara suhkur- Demerara suhkur on kvaliteetne rootoorsuhkur, mis sisaldab vähesel määral suhkruroo lõhna-, värvi- ja mineraalaineid. Sobib hästi jogurtite, putrude või helveste maitsestamiseks, samuti kohvi ja tee sisse. 5. Hele Muscovado suhkur- Helepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Kuldne sõrendatud peeneteraline roosuhkur, mille maitse meenutab karamelli
kõrgetel temperatuuridel teisiti kui peensuhkur, olles vastupidavam fruktoosiks ja glükoosiks jagunemisele, ka karamelliseeru ta nii kiiresti kui tavaline suhkur. Seetõttu eelistatakse seda suhkrut kodukommide valmistamisel, tööstuses aga likööride ja maiustuste tootmisel. 3. Confectioneres- Confectioners või powdered sugar on tolmsuhkur, mida USA-s on olemas kolmes eri jahvatusastmes, millest tavaostjale on kättesaadav kõige peenem jahvatus. 4. Demerara suhkur- Demerara suhkur on kvaliteetne rootoorsuhkur, mis sisaldab vähesel määral suhkruroo lõhna-, värvi- ja mineraalaineid. Sobib hästi jogurtite, putrude või helveste maitsestamiseks, samuti kohvi ja tee sisse. 5. Hele Muscovado suhkur- Helepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Kuldne sõrendatud peeneteraline roosuhkur, mille maitse meenutab karamelli
Pasta - spagettide, makaronide, nuudlite jt. üldnimetus, igal seest õõnsal pastatorukesel on oma nimi, mis sõltub jämeduset ja pikkusest, liike on Itaalias üle 300. Pastaroad on suurepärane süsivesikute allikas ja annavad üsna vähe energiat. Valgu ja kiudainete hulk sõltub toorainest ehk sellest, millist jahu pastataigna valmistamisel on kasutatud. Valmistamine Pastatainast valmistatakse durumnisu (kõvanisu) jahust ja veest. Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Lisaks võib tainasse panna muna (annab värvi ja maitse ning teeb pastatooted õrnaks ja õhuliseks), oliivõli (annab elastsuse ja läike). Värvi ja maitse andmiseksvõib lisada pastataignale spinatit või ürte (roheline), tomatit, paprikat, peeti või porgandit (punane), seepia ehk tindikala tinti (must) jne. Pastatainast võib valmistada ka pehme nisu (Aasia munanuudlid), täistera nisu-, rukki-, riisi-, tatrajahust ja mungoa tärklisest.
Sõna ,,kohv" teatakse olevat tulnud Etioopiast, Kaffa- nimelisest külast, kus legendi järgi valmis ka esimene tass kohvi. Kohvipuu liike on mõnekümne ringis, mis võivad looduses kasvada 6-7 meetri kõrguseks, kuna saagi koristamine käib käsitsi, siis hõlpsamaks marjade koristamiseks lõigatakse taimed siiski paari meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheaegselt nii õisi kui ka marju. Kohvipuu marjad on valged jasmiinilõhnalised. Marjad meenutavad kirsse, kuid veidi väiksemad. Esialgu on marjad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks. Kohvipuu mari on korjamiseks küps umbes 8 kuuga. Üks kohvipuu toodab aastas keskmiselt 2,5 kilo kohvi marju, millest saadakse ligikaudu 500 grammi kohviube. Kohvimarja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetluse kaudu. Kuivemenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ning kooritakse masinatega.
Kohv on kohvipuu rösitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook. Röstimine muudab rohelise kohvi aromaatseteks pruunideks ubadeks, mida ostetakse kas tervetena või jahvatatult. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ning lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms. Põhilised hahvatuse jämedused on jäme jahvatus, keskmine jahvatus, peen jahvatus ja türgi jahvatus. Midapeenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Tuntakse kahte põhilist kohviliiki: Araabika (Coffea Arabica) peetakse vanimaks viljeledud kohviliigiks. Araabika sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik. Robust ( Caffea Robusta) sisaldab umbes kakskorda rohkem kofeiini kui araabika kohv. Peetakse vähem kvaliteetseks, maitsvaks kui araabika kohv. Robusta kohvi oad
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
