Iga-aastase kohtutevahelise eelarve jaotuse esitab kohtute haldamise nõukojale kinnitamiseks kohtuhaldusasutuse peadirektor, kes vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest. 17. Seaduses sätestatud kohtunike palga ja sotsiaalsete tagatiste süsteem on õigusemõistmise sõltumatuse põhiline tagatis. Kohtusüsteemi usaldusväärse ja efektiivse toimimise tagavad ka kohtuametnikele esitatavad kõrged nõudmised nende isikuomadustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtuteenistujate palgasüsteem peab soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. V Personaliarvestus ja -areng 18. Riigikohtunike arv ja kohtunike ametikohtade üldarv sätestatakse seaduses. Kohtunike ametikohtade jaotuse erinevate kohtute vahel kinnitab kohtute haldamise nõukoda, kuulanud ära kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori arvamused. Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse
Iga-aastase kohtutevahelise eelarve jaotuse esitab kohtute haldamise nõukojale kinnitamiseks kohtuhaldusasutuse peadirektor, kes vastutab eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest. 17. Seaduses sätestatud kohtunike palga ja sotsiaalsete tagatiste süsteem on õigusemõistmise sõltumatuse põhiline tagatis. Kohtusüsteemi usaldusväärse ja efektiivse toimimise tagavad ka kohtuametnikele esitatavad kõrged nõudmised nende isikuomadustele, haridusele ja kvalifikatsioonile. Kohtuteenistujate palgasüsteem peab soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. V Personaliarvestus ja -areng 18. Riigikohtunike arv ja kohtunike ametikohtade üldarv sätestatakse seaduses. Kohtunike ametikohtade jaotuse erinevate kohtute vahel kinnitab kohtute haldamise nõukoda, kuulanud ära kohtuesimehe ja kohtuhaldusasutuse peadirektori arvamused. Kohtusisese kohtunike ametikohtade jaotuse otsustab kohtuesimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse
See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused: · Üldkohustus tegeleda õigusmõistmisega · Vaikimiskohutus kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada · Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus · Juhendamiskohustus · Enesetäiendamine Kohtuhaldus peab tagama: · Võimalus sõltumatult/segamatult kohut pidada · Vajalikud töötingimused · Kohtuteenistujate piidav väljaõpe · Õigusemõistmise kättesaadavus Kohtute haldamise nõukoda 6 kohtunikku (igast astmest 2), 2 riigikoguliiget, õiguskantsler, riigipeaprokurör ja advokatuuriesindaja. Nemad otsustavad ja annavad arvamusi selle kohta, kui palju peaks meil kohtuid olema, milline on kohtute tööpiirkond, kus need kohtud asuvad, kohtunike arvu määramine, kohtu esimehe kinnitamine ja kohtu struktuuri kinnitamine. Riigikohus on iseseisev.
Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis. Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. 4. Kui asutus viivitab palga maksmisega – kas ametnikul õigus nõuda viivist? ATS § 62 lg 5 ütleb, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. 5
Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees
Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtudirektor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni teostamisega seotud osas. Selles osas kinnitab struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kohtu esimees. Ringkonnakohtu esimees nimetatakse sama kohtu kohtunike hulgast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab justiitsminister, kuulanud ära ringkonnakohtu üldkogu arvamuse. Ringkonnakohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires. Kohtu esimees
kohtunike vabastamise kohta; kohtuniku kutsumise kohta kaitseväeteenistusse (Kohtute seaduse § 41). Kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus I ja II astme kohtuasutusi haldavad kohtute nõukoda ja Justiitsministeerium koostöös. I ja II astme kohtute eelarve kinnitab justiitsminister 2 kuu jooksul alates riigieelarve seadusena jõustumisest, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu, samuti nende jagunemise kohtumajade vahel kinnitab justiitsminister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja vastava ringkonnakohtu esimehe arvamuse. Maa- ja halduskohut juhib justiitsministri poolt kohtu esimeheks nimetatud üks selle kohtu kohtunikest. Kohtuhaldus peab tagama võimaluse mõista sõltumatult õigust, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, õigusemõistmise kättesaadavuse. (Täitevvõimu sekkumine kohtuvõimu? Kohtunikkonna sõltumatus? Erinevad arusaamad.)
Vaikimiskohustuse rikkumise eest võib karistada isegi pensionil olevat kohtuniku kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses. 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Justiitsministeerium töötleb kohtute infosüsteemis olevaid andmeid. Haldab I ja II astme kohtuasutusi. Korraldab kohtunike valimiseks avalikke konkursseid. Justiitsminister nimetab ametisse kohtu esimehe, kinnitab I ja II astme kohtute struktuuri, kohtunike ja kohtuteenistujate arvu ja nende jagunemise kohtumajade vahel. 10. Milline on kohtu esimehe ja kohtu haldusdirektori roll kohtu juhtimisel? Kohtu esimees nimetab viieks aastaks kohtumaja juhi. Esimees juhib ja esindab kohtuasutust oma pädevuse piires. I ja II astme kohtu esimees korraldab õigusemõistmise tegevust, kooskõlastab kohtu eelarve eelnõu, teostab järelevalvet, koostab kohtunike koolituskava eelnõu ja korraldab selle täitmist.
annaabi.ee 
