kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja asenduskohtuniku staatus, sh pensioneerunud kohtuniku kaasamine kohtu töösse. 23. Vabale kohtunikukohale kuulutab konkursi välja Riigikohtu esimees. Kohtusüsteemi personaliarvestust peab ja personaliarendusega tegeleb ning kohtunike ja kohtuteenistujate koolitust korraldab kohtuhaldusasutus. Kohtuteenistuja ametikoha täitmist korraldab kohtudirektor. Kohtunike koolitus toimub kohtunike koolituse strateegia ning täiskogu poolt valitud koolitusnõukogu heakskiidetud iga-aastase koolitusprogrammi alusel.
kohtunikuks saaja hea kutsealase taseme. Täitmata kohtunikukoht täidetakse lühima võimaliku aja jooksul. 22. Kohtunikule tuleb anda osalise töökoormusega töötamise võimalus. Esimese või teise astme kohtunik võib tähtajaliselt, kohtuniku staatust säilitades, töötada kõrgema astme kohtu nõunikuna. Reguleerida tuleb kohtuniku asendamine ja asenduskohtuniku staatus, sh pensioneerunud kohtuniku kaasamine kohtu töösse. 23. Vabale kohtunikukohale kuulutab konkursi välja Riigikohtu esimees. Kohtusüsteemi personaliarvestust peab ja personaliarendusega tegeleb ning kohtunike ja kohtuteenistujate koolitust korraldab kohtuhaldusasutus. Kohtuteenistuja ametikoha täitmist korraldab kohtudirektor. Kohtunike koolitus toimub kohtunike koolituse strateegia ning täiskogu poolt valitud koolitusnõukogu heakskiidetud iga-aastase koolitusprogrammi alusel.
kes on omandanud akredeeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida Eesti Vabariik tunnustab vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Lisaks peab oskama eesti keelt, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning omab kohtunikutööks vajalikke võimeid ja isikuomadusi (Ibid). Avaliku konkursi maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu vabale kohtunikukohale kuulutab välja justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldus sooviga kandideerida ja muud dokumendid tuleb esitada Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest (Riigikohus). Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud advokatuurist välja heidetud avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest
aastaks. 4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
Riigikohtunikud töötavad neljas kolleegiumis: tsiviil-, toimepanemise eest; tsiviilmissioonilt puudub kriminaal- või halduskolleegiumis ja põhiseaduslikkuse 2) kes on kohtuniku-, notari-, võimalus tagasi pöörduda järelevalve kolleegiumis. vandetõlgi või kohtutäituri ametist samasse kohtusse vabale Iga riigikohtunik kuulub kas tsiviil-, kriminaal- või tagandatud; kohtunikukohale ja ta ei soovi halduskolleegiumisse. 9- liikmelise põhiseaduslikkuse 3) kes on advokatuurist välja asuda teise kohtusse järelevalve kolleegiumi esimees on Riigikohtu esimees, heidetud; 7) kui kohtunik nimetatakse või ülejäänud liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kõigi 4) kes on avalikust teenistusest valitakse teenistus- või riigikohtunike seast
takistab kohtunikuna töötada; kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse; kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega; kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine: Kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast.
4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
4. Kohtunike ametisse nimetamise kord ja kohtunikule esitatavad tingimused. Põhiseaduse § 147 ja Kohtute seaduse §3 sätestavad, et kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning kohtuniku saab ametist tagandada vaid kohtuotsusega. Kohtute seaduse §55 sätestab: Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtu üldkogu kuulab enne ära selle kohtu üldkogu arvamuse, kuhu isik kandideerib. Kui vabale kohtunikukohale kandideerib mitu isikut, otsustab Riigikohtu üldkogu, kelle kohta teha Vabariigi Presidendile ettepanek kohtuniku ametisse nimetamiseks. Riigikohtu üldkogu otsus tehakse kandideerijale teatavaks. Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu teenistusse Riigikohtu üldkogu. Esimese astme kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; 5) kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral; 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu, Justiitsministeeriumi, rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni teenistusest lahkumist või pärast naasmist rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt puudub võimalus tagasi pöörduda samasse kohtusse vabale kohtunikukohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse; 7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega 8) Kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise. Kohtuniku ametist tagandamine KS § 101 - kriminaalasjas on jõustunud süüdmõistev kohtuotsus; - Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus
annaabi.ee 
