Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse
asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduste alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutusteks on:
Vahtre. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tln 1629. a. sõlmitud Altmargi vaherahuga jäi õppeasutus võis teoks saada üksnes 2004, Ilo. Tartu Rootsile. Tartus asus Liivimaa kõrgeim pikaajalise organiseerimistöö tulemusena. L. Andresen. Eesti kooli vanem ajalugu. Tln kohtuasutus. Et välja juurida jesuiitide mõju, 13.18. sajandist pärinevad kaasaegsed ja 1985, Valgus. oli vaja vaimulikke, juriste, arste ja hiljem publitseeritud kroonikad sisaldavad K. Siilivask. Tartu ülikooli ajalugu 1632 1982. Tln 1985, Perioodika.
põllumaj mida abistab töötlev tööstus.Ellu üritas rakendada Turgot. Prantusmaaga seotud mõisted: Generaalstaadid-Seisuste esindus.Intendandid- Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid.Fronde'-Võimude vastu tegutsemine.Esimesel etapil püüdis Pariisi parlament võtta endale esindusorgani funktsioone,teine osa printside fronde,organiseeriti möss absolutismi ja Mazarini vastu.Versailles-Louis XIV ajal ehitatud suurejooneline palee.Pariisi parlament-Kõrgeim kohtuasutus,ülesandeks oli kuninga ediktide ja muude seadusandlike aktide reageerimine.Oli ka õigus avaldada arvamust.Manufaktuur- Nostaablite kogu-kuulusid kuninglikud printsid,peapiiskopid,piiskopid,suuremate linnade meerid jne,nad kutsuti kokku ,et kehtestada üldine maamaks,et saada nõusolekut. Muutused sõjanduses-Palgaarmee teke:Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata,samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge,loodi
pidamine.(1889-1940) 10. Konsistoorium. pastor, praost, vöörmünder, kirikueestseisja. Patronaadiõigus. Luteriusu kirik -16. saj reformatsioon. Koosnes vaimulike asjade peavalitsusest, ülemkonsistooriumist, konsistooriumist/superintendendist, praostkonnast/praostist, pastorist/kihelkonnast/kirikueestseisjatest. Õigeusu kirik - 18. saj lõpp. 1840. aastad eestlaste esimene massiline usuvahetus Konsistoorium 17,saj-1919 kõrgem kirikuvalitsemis ja kohtuasutus. Pastor (,,karjane") e (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik. Õiguslikult sarnane preestrile. Praostkond on teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis kiriku alaosana, mille ligemaks vaimulikuks on praost. Praosti ülesandeid täidab kõrvalametina üks praostkonna pastoritest. Vöörmünder - katolikuajast peale kirikueestseisja abiline kohalikkude talupoegade hulgast, tavaliselt üks iga valla või vakuse kohta.
Louis XIV 1643-1715, algul valitses regendina tema ema Austria Anna, kuid tegelik võim oli ema armukese Mazarini käes, esimesed suuremad mõrad absolutismis, võimude vastu tegutsemine fronde, reaalne võim 1661, kui Mazarin suri; "Riik see olen Mina!"; Päikesekuningas rõhutas jumalikku päritolu; valitses 72 a.; kuulsus, luksus, ballett, jaht, juhuslikud armukesed; naine: Maria Therese Hispaaniast Jules Mazarin 1602-1661, Itaalia päritolu kardinal Pariisi parlament kohtuasutus + poliitilised funktsioonid; ediktide kinnitamine kohustuslik, kui kuningas parlamendi istungil viibis; Jean-Babtiste Colbert finantside peakontrolör koloniaalimpeeriumi loomine, riiklikud manufaktuurid Louis XV 1715-1774, regendiks Orleans`i hertsog Philippe orgiad, aadamapeod vähene huvi riigiasjade vastu; "Pärast mind tulgu või veeuputus!"; tühi riigikassa; suri rõugetesse; ametlik armuke madam de Pompadour Louis XVI 1774-1792 (1793) jahipidamine;
Kohtuvõim: Kohtukorraldus kubermanguti oli erinev. Igale seisusele olid loodud oma kohtud. Kohtuasja arutati tavaliselt selles kohtus, mille alla kaebealune kuulus. Eestimaal jäi 1889. aastani kõrgeimaks kohtuks ülem-maakohus, järelevalvet teostas kubermanguprokurör ja appeleerida sai Senatisse. Ülem-maakohus koosnes 12 maanõunikust, täitis nii tsiviil- kui kriminaalkohtu funktsioone peamiselt aadlike suhtes. Liivimaa kõrgeim kohtuasutus oli õuekohus, mis asus Riias. Järelevalvet teostas kubermanguprokurör. Seoses talurahvaseaduste sisseseadmisega loodi spetsiaalne õukohtu departemang Saaremaale. Kahe maakonna kohta tegutses üks maakohus, neist jäid Eesti alale Saaremaa, Tartu ja Pärnu maakohtud. Maakohtud täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes. Linnades moodustas raad oma kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid
Kirikut hakkas juhtima Maanõunik (ilmalik, üle minek Rootsi süsteemilt Saksa omale!) Kohtukorraldus-- Liivimaa kohtusüsteemis toimus aadlivõimu suurenemine riigivõimu arvelt. Järelikult lähenes Eestimaa kohtusüsteemile.Kõrgeim kohtuvim Liivimaa õuekohus, loodud 1630 aastate alguse reformiga, tähtsaim kohus Liviimaal. Enne oli riigiametnikega 50:50, nüüd aga hakkasid sinna kuuluma ainult aadlikud(läks rüütelkonna kontrolli alla). Maakondliku taseme kohtuasutus oli maakohus. Maakohtu kohtunikke määras vanasti ametisse kindralkuberner, nüüd hakati enid määrama aga rüütelkondade Maapäevadel. Peeter I reformide käigus, kui loodi neid erinevaid kolleegiumie, siis kujunes ka eraldi asutus, mis tegeles balti aladega, Eesti ja Liivimaa asjadega tegelev justiitskolleegium. Balti alade jaoks muutus see apelleerimisasutuseks, nii Õuekohtust kui Eestimaaa Ülemmaakohtust sai sina edasi apelleerida. 5. Asehalduskord
annaabi.ee 
