põhiseadusega ja omavahel kooskõlas. Õiguskantsler valvab muuhulgas kodanike põhiseaduslike õiguste tagamise järele. Ta on usaldusmehe (ombudsmani) ülesannetes. Erilist tähelepanu pälvivad need inimesed, kes ise ei oska või ei saa enda eest seista. Õiguskantsler külastab psühhiaatriahaiglaid, vanglaid, sõjaväeosi, lastekodusid ja koole. Eesti kohtusüsteem. RIIGIKOHUS RINGKONNAKOHTUD MAAKOHTUD 1. Täida tabel. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi? Selgita iga kohtuastme pädevusi. I astme kohus II astme kohus III astme kohus 2. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146; § 147. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena . Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega . 3. Täida lüngad. Võta aluseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 21.
omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus. Süsteemi peamine eelis seisneb kohtuasja mõlema osapoole õiguses eelmise kohtuastme antud lahendit kõrgema astme kohtus vaidlustada. 18. Kodanikul on õigus saada omavalitsus- ja riigiasutustest vajalikku informatsiooni, sealhulgas enda kohta säilitatavate andmete osas. Demokraatlik riik tagab ajakirjandusvabaduse, mis võimaldab massiteabevahenditel edastada mitmekülgset teavet. Kodanikul on kohustus järgida inimeste õigust eraelu privaatsusele ning mitte avaldada riigisaladuseks kuulutatud informatsioon. 19
Euroopa kultuurilist identiteeti, leida lahendusi Euroopa riikide probleemidele. 32) Euroopa inimõiguste konventioon- leping, mis allkirjastati 1950 ja jõustus 1953, sellega liitunud riigid on kohustatud täitma inimõigusi. 33) Euroopa inimõiguste kohus- Euroopa Nõukogu juurde loodud kohus, kuhu võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise puhul sellekohase kaebusega (peale 3 esimese kohtuastme läbimist) 34) NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, asutati 1949 aasta 4. Aprillil, asustaja liikmeid oli 12, tänapäeval on liikmeid 28, organisatsiooni eesmärk oli hoida ära sõdasid. 35) Põhja-Atlandi leping- ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgiks: kindlustada ja kaitsta nii poliitiliselt kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut.
2. Poliitiline kontroll - Varaline järelvalve ning kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll – Peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni, seda siis läbi kohtusüsteemi või spetsiialse Ombudsmani institutsiooni (kuhu kodanikul on õigus pöörduda adminstratiivse väärkohtlemise korral, nt said vähem pensioni kui oleksid pidanud saama) 6. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi. Mis on iga kohtuastme ülesanded? 6p. Põhiseadus või tööleht. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus (Tartu) on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni
II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse. 5 3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest). Mõlema selgituse juures peab olema nimetatud, millise kohtuastme otsuse edasikaebusega millisesse kohtusse on tegemist. 2. Rühmita kohtuasjad kriminaal- ja tsiviilasjadeks, märgi vastav number tabeli õigesse lahtrisse. 3 p Kriminaalasjad Tsiviilasjad 1, 2, 4 3, 5, 6 2. Eesti kodakondsus 3 p 1. Too teksti põhjal kaks näidet, millistel juhtudel on Eestis võimalik saada kodakondsus eriliste teenete eest. 2 p
Kõige kõrgemaks astmeks konstitutsioonikohus. Ntx tugeva konstitutsioonikohtuga on Saksamaa. 29. Milliseid kohtuid eksisteerib Eestis? (Põhiseaduse 13. peatükk) 1. astme kohtud on maakohtud ((4tk- Harju, Viru,Pärnu, Tartu)kõik tsiviil-kriminaal- ja väärteod) ja halduskohtud (2tk- tln, tartu TEGELEVAD HALDUSASJADEGA). 2. astme moodustavad ringkonnakohtud (2tk Tallinn, Tartu) tegelevad teise astme maa-ja haldusasjadega. Enamasti vaatavad esimese kohtuastme lahendeid ûle or sth RIIGIKOHUS (1tk) EI OLE KOLMAS ASTE, sest kontrollib vaid materiaal ja protsessiõiguse kohastamist Riigikohus on pmst Eesti konstitutsioonikohus(vt eelmine punkt) Riigikohtusse saab minna ka kohtualune, kui pole rahul madalamate kohtu otsusega 30. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust
SISSEJUHATUS Avaliku kontrolli õigusnormide täitmise üle ühiskonnas peavad tagama kohtud. Kohtud lahendavad tsiviil-, haldus- ja kriminaalasju, samuti teostavad järelvalvet õigusaktide põhiseadusele vastavuse üle Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kaudu. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud tegutsevad iseseisva kohtuasutusena üksnes esimese kohtuastme tasandil. Ringkonnakohtus ning Riigikohtus on haldusasjade läbivaatamiseks kolmeliikmelised halduskolleegiumid. Eestis on käesoleval ajal kaks halduskohut, so Tallinna Halduskohus ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku,
tusi NS artikli 17 järgi.*62 Karistuse raskus annab tunnistust sellest, et seadusandja nägi usuvastases süüteos rasket kuritegu, mida oli vaja karistada rangemalt kui teisi vargusi. Süüdistatav esitas otsuse peale apellatsiooni ja kohtupalat tegi otsuses muudatuse. Süüdistatav jäi jät- kuvalt kõikides toimepandud tegudes süüdi, kuid tema karistuse pikkust vähendati 5 aastani, sest kohtu- palati arvates oli tegemist esimese kohtuastme ebamõistliku lahendiga. Selline kohtupalati otsus viitab sel- lele, et kõrgem instants ei näinud, et toimepandud vargus oleks olnud nii raske süütegu, et süüdistatavat 8-aastase sunnitööga karistada. Karistuse ülemmäära asemel leidis kohtupalat, et mõistlikuks karistuseks kirikuvara varguse eest oli 5 aastat sunnitööd. Selline muudatus võib anda põhjust arvamuseks, et ühtset seisukohta usuvastaste süütegude raskuse kohta polnud kohtutel tekkinud.
üle olemas olevate dokumenteide põhjal, uut kohtu protsessi ei toimu. Riigikohus võib oloma kohtuotsused tühistada ja selle sinna uueks otsustamiseks looga saate. Riigikohtu ül on ka konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president. KOHTUNIK-tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu. ADVOKAAT-kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine. PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees. KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul. ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder).
annaabi.ee 
